üle Lääne-Europa laiali ning kirjandus, mis senni üksi rikastelle saadaw oli, sai igale ühele omanduseks, kes temaga tahtis ning tohtis tegemist teha. Kõik raamatud aga, mis wälja anneti, trükiti Paber.paberi pääle, mis umbes sada aastat warem oli linaseist hilpudest walmistama hakatud; sest ennewanaste kirjutati pergamendi pääle, mis nahast suure kuluga kirjale kõlbawaks tehti.
§ 170. Amerika ülesleidmine: Kolumbus.
Maade ülesleidmised 15. aastasajal.1. Niisama tähtjas sündmus, kui kunstide leidus, oli maadega tutwustamine, kellest senni ajani ep olnud kuuldudgi. Südid Portugalia laewamehed (§ 158, 2) usaldasiwad endid kompassi (§ 169, 1) juhil ning kasu lootuse kihutusel tundmata meredelle, saiwad Lääne-Afrika saarte ning randadega tutwaks ja jõudsiwad wiimaks Dias: 1486.Bartolomeo Diase all Afrika lõunatipuni. Wiimist paika hüüeti Häälootuse tipuks, sest siit loodeti ida poole sõites India maale teed leida, et säält ammu igatsetud kallist kaupa koju kanda.
Kolumbus.2. Selsamal ajal arwas Genualane Kolumbus, kes noorest east sagedaste merel olnud ning hoolega reisikirjasid uurinud, lääne poole purjetades lähemal teel Indiasse jõudwat, ‚sest liiga kaugel Afrika rannast ei wõida Ida-Asia mitte olla‘. Tundmata maa teejuhid.Selles mõttes kinnitasiwad teda mitmed märgid. Portugalia laewamehed leidsiwad Afrika saarte lähidalt tundmata roogu ja kunstlikka kepikest, nagu neid sääl kusagil ei nähtud; niisamuti nägiwad nad teine kord kaks surnukeha, isekarwa, isenägu, imewärki tegumoega laenetel läänest tulewat; päälegi kõnelesiwad ennemuistsed jutud mõndagi „kadunud Atlantia maast“. Kolumbus abi otsimas.Kuid keegi ei usaldanud temale tundmata teekonna tarwis laewa ega laewamehi anda: Genuast, Portugaliast, Inglis maalt saadeti abiotsija tühjalt minema. Sarnasel kombel käis südi meremehe käsi esiotsa Hispanias, kunni Isabella, täis rõõmu Granada langemise üle (§ 158, 1), kolm wäikest laewa 90 mehega Kolumbuse juhatuse alla uskus. Ühtlasi nimetati tema kõigi leitawate merede ja maade ülemaks ning tõutati kümnes osa oodatawast kasust ülesleidjalle.
1. Teekond Amerika maale: 1492.3. Lõuna-Hispania Palose sadamast läksiwad laewad täiel purjul Kanaria saarile. Sääl puhati pisut. Siis pöörati laewaninad lääne poole ning kõhe tuul wiis nad, kuna taewas iga päew lahke päike säras, neli nädalat tundmata teed edasi. Siis nähti, kui ju mitmel meremehel süda rahutumaks lõi, lindusid edela poole lendawat. Sinna poole tüüriti laewadgi. Juba oli haljas oksakene, täis walminud marju, ning woolitud kepikene wee pinnal tähendanud, et maa lähidal, kui Kolumbus
