Lehekülg:Üleüldine ajalugu Bergmann 1879.djvu/260

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
96
Keskaeg. II. osa. 2. piir: VI, § 164. Joann III.

Moskwa riigi wäline wõimus.3. Sisemine ühisus tegi riigi ka wäljaspidi tugewaks. Seda oli hädaste waja, sest weel rõhus Mongoli ike maad ning khani saadik käis ajuti päälinnas auu ja raha pärimas. Joann sobis salaja Krimmi khani Mengli Gireiga lepingu, et ühtlasi Sarai riiki lõpetada, ning Mongoli ikke ots: 1480.ajas maksunõudjad Moskwast minema 1480. Sedamaid tõttas khan Achmat, kuna Kasimir IV. (§ 163, 3) läänest appi tõutas tulla, suure wäega Wene maale. Ugra kaldal.Ugra jõe kaldal jõudis talle Joann wasta. Kumbgi ei läinud üle: waenuta walwasiwad wäehulgad teine teist, kunni suurwürst „noore kirme ajal“ koju tagasi pööris. Khan tegi sedasama. Kuid leidis kõigest rusud eest, sest Mengli Girei wäehulgad, kes ise senni Leedu maad laastas, oliwad Moskwa abisalgaga Saraisse tunginud, tema paljaks riisunud ning ära häwitanud. Achmat langes pea pärast seda ning Krimmi khan kautas Sarai riigi ära. Wene maa waba: 1480.Wene maa aga oli sest ajast saadik waba ning Joann wõis oma silmi lääne poole pöörda, kus üks osa Wene rahwast Leedulaste walitsuse all wiibis. Mitme-aastase sõdimise järel, kus õnn korra siin, teise sääl wõersil käis, jäi Leedu rahu: 1503.Leedu rahulepingus Seweri maakond Moskwalle 1503.

Joanni III. sisemine tegewus.4. Niisama tähtjas oli Joanni sisemine tegewus. Kõige päält ülendas tema suurwürsti auu ning wõimust. Selles mõttes täitis ta, oma Greeka abikaasa Sophia nõuu mööda, suurwürstliku koja Greeka toredusega ja auupakkumise kombetega, wõttis Greeka kahe pääga kotka, kuna endine Georgi Wõidurikka kuju keskpaika kinnitati, Wene wappi üles, Joann isewalitseja: 1489.nimetas ennast kõige Wene maa suurwürstiks ning isewalitsejaks. Ning oligi juba Joanni nimi nii kuulus, et keiser Maximilian (§ 153, 3) ja teised Lääne-Europa walitsejad oma Wäljamaaa saadikud.saadikud suurwürsti teretama ning sõbrust sobima Moskwasse läkitasiwad. Kuid tema ei teinud kellegiga iseäralikku sõja ega rahu kaupa; küll aga nõudis ta wäljamaa haridusest oma riigile tulu. Mõnesuguseid ammetnikka, kunstnikka ning käsitöölisi kutsuti Wene maale: nende juhatusel ehitati Moskwas tugewate tornidega müürid, toredad hooned, muretseti sõja- ja muude riigitarwituste eest. Ka andis Joann Sudjebnik: 1497.üleüldise seaduseraamatu wälja ning kinnitas Moskwa riigi jäädawalt ühiseks. Ometi jautas ta nooremaile poegadelle ühe osa maid ära, aga ilma endise jaguwürsti õiguseta. Seda wiisi wägewaks saanud Wene maa jättis Joann oma wanema poja Wassili III. hoolde, Joanni III.: † 1505.kui surm tema silmad kinni pani 1505. Tänulised järeltulijad aga hüüdsiwad teda liignimega Suureks.