Lehekülg:Üleüldine ajalugu Bergmann 1879.djvu/258

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
94
Keskaeg. II. osa. 2. piir: V, § 162. VI, § 163. Jagello.

Rootslane maawalitsejaks. Weel korra püüti ühendust uuendada, aga uued segadused tegiwad täitmise wõimatuks. Rahu ei tulnud enne maale, kui wahwa ja agar Sten Sture: 1471—1504.Sten Sture, kui ka ilma kroonita, mis nagu ennegi Daani kuninga pähä jäi, walitsusekepi oma kätte sai: tema wähendas mõisnikkude woli, kaswatas talupoja- ja kodanikuseisuse õigust, asutas Upsala linna suurkooli ning kutsus wõerailt mailt õpetatud mehi oma riiki. Sedasama teed käisiwad järgmisedgi maawalitsejad, kelle tegewus ju 16. aastasajasse ulatas.

Norra ja Daani maa.2. Norra ja Daani maa jäiwad küll nimepidi ühenduse liikmiks, ühe kuninga alla, aga mitte ühewäärilise õigusega: Daanlane tahtis peremees olla, Norralane pidi sõna kuulma, mis wäljaspidi osalt nõnda sündis, kuna sisemisis seadmistes wana wabadus hoolega alal hoieti. Oldenburgi sugukond Daani troonil: 1448.Mõlemate üle hakkas 15. aastasaja keskel Oldenburgi sugukond walitsema. Aga wõimsate woli, mis walimise juures kaswatati, käis kuninglikust wõimusest pea-aegu mööda, nii et Kristian I.: 1448—1481.Kristian I. enam riigikogu wanem kui kuningas näitas olewat. Ei suutnud ka tema poeg Johann II.: 1481—1512.Johann II. oma kät wabastada, kunni Kristian II. ju 16. aastasajal wägiwallal oma wõimust kaswatas.



VI. Järk: Slaawlased.

§ 163. Poolakad ja Leedulased.

Poola maa.
Ludwig: 1370—1382.
1. Poola maal pidi Ungria Ludwig (§ 143, 2) walijaile wõimsatele tõutama ‚midagi nende teadmata ega tahtmata ette wõtta, mõisniku seisust sõjateenistusest ja maksust wabastada, ammetid ning maad üksi Poolakate päralt jätta‘. Seega oli Kasimiri seadus kautatud, wägiwald wõimsate käes, talupoeg tugewamas kütkes. Pärast Ludwigi surma, kes Poola walitsuse oma abikaasa hooleks oli jätnud, pandi kroon tema noorema tütre Hedwigi pähä, kes wõimsate soowi mööda Leedu suurwürsti Jagello omale abikaasaks walis. Jagello sugukond Poola auujärjel: 1386—1572.Seeläbi astus Jagello sugukond Poola auujärjele ning ühendati Leedu riik Poola maaga 1386.

Leedu maa.2. Leedulased, Lätlastega ligisugulased, usu poolest paganad, hariduses madalal järjel, elasiwad, nii pikalt kui teada, nüüdses Wilna kubermangus ning sääl ümberkaudu. Laastades tungisiwad nad wanast ajast rajarahwaste sekka, riisusiwad, rüüstasiwad, hukkasiwad ning pöörasiwad saagiga jälle koju tagasi. Würstiwalitsus algas nende seas wast 13. aastasajal. Mindowg: † 1269.Mindowg surus juba mitu Wene maakonda oma käe alla, kunni Aleksander Newski (§ 141, 2) tema tegemist takistas. Gedimin: 1315—1340.Gedimin, kes Wilna linna alustas, nimetas ennast Leedu ning Wene suurwürstiks, niisamuti Olgerd: 1340—1377.Olgerd, sest Lääne-Wene maa oli nende päralt. Olgerdi poeg Jagello wõttis kõige oma rahwaga katoliku usu wasta ning sai Hedwigit kosides Poola krooni pähä.

Jagello sugukonna walitsus.
Jagello: 1386—1434.
3. Jagello walitsus mõlemate riikide üle ei kestnud kaua: Leedulased jäiwad rahutumaks, Witowt, Jagello sugulane, nõudis wäe kaupa Leedu suurwürsti nime eneselle ning saigi ta kätte. Üksi warju kombel jäi ühendus Poola ja Leedu rahwa wahel seisma. See wasta wõitis Jagello Witowti abil Saksa ordo werises Tannenbergi lahing: 1410.Tannenbergi lahingis, kus „rüütlite õilmed“ langesiwad, 1410 ära, mis läbi Poola piirid hää tüki laiemaks wenisiwad ning Leedu rajad alalistest rööwi-