giskhani wõsu, tuli India, Persia ja Syria maad ära wõites, kuna suits, rusud, surnuluud tema teed tähendasiwad, Wäiksesse-Asiasse. Kiireste tõttas Bajasid temale wasta, aga sattus Angora lahing: 1402.Angora lahingis wangi, kus wõitja teda raudpuuri pannud ning senni kaasas wedanud, kui mure ja häbi talle otsa teinud. Pärast Timuri riigi lagunemist ning koduste tülide kustumist ühendas Mehemet I. taganenud maakonnad uueste ning Murad II. jõudis oma janitscharidega Konstantinopoli alla. 1. tormijooks Konstantinopoli pääle: 1422.Ehk küll linn seekord weel mitte tormil ei langenud, oli ometi hirm suur ning Greeka keiser püüdis paapstiga sõbrustades abi saada. Aga ei pandud „ristisõtta kutsumist“ palju tähele: üksi Ungria ja Poola kuningas Wladislaw (§ 163, 2) ning Siebenbürgeni walitseja Hunyadi läksiwad oma radade kaitsmiseks üle Donau jõe. Kuid Warna lahing: 1444.Warna lahing, kus ristiwägi ühes kuningaga langes, tegi sellegi lootuse tühjaks. Greeka riigi surm sammus silmanähtawalt ligemalle.
Greeka riigi ots.3. Waewalt oli auuahne ning werejänuline Mehemet II. oma isa auujärje pärinud, kui ta keisri Konstantinuse XI. wasta ilma põhjuseta awalikku waenu algas. Arutu wägi, hiljemini sultan ise seas, ilmus linna alla ning piiras tema maa poolt sisse; mere poolt ei pääsenud laewad ligi, sest sadamat warjas suur raudahel. Linnas tegi wäikene hulgakene kõik, mis iial suutis, wallide kaitsmiseks: tormajad löödi tagasi, tormiriistad süüdati põlema, parandati, kus kahju sündis. Sääl laskis sultan öösel hulga laewu üle maanina „raswaga määritud laudteed mööda“ sadamasse wiia ning Tormi jooks: 17. Mail.andis käsu ‚korraga wee ning maa poolt tormi joosta‘. Wara hommikul müristasiwad suurtükid, suits tegi päikese tumedaks, õiskamisega tormasiwad Türgi wäed igast küljest linna pääle. Küll wõideldi wahwaste, aga tund oli tulnud. Linnapäälik langes, wärawad kangutati lahti, janitscharid tungisiwad sisse. Keiser ise langes wahwamate keskel. Konstantinopoli Türgi päälinn.Konstantinopoli oli Türklase käes. Werewalamisele tehti warsti ots, sest orjakaubast oodeti enam kasu; liikuwat wara riisus soldat kolm päewa, hoonetesse ei tohtinud keegi puutuda. Siis kuulutas sultan Mehemet II., et ‚Greeka riiki enam olemas ep ole ning keisrilinn sest saadik sultanilinnaks hüüetakse‘. Täheks wisati kuldrist Sophia kiriku (§ 99, 4) torni otsast maha ning pandi poolkuu asemelle. Ida-Rooma riigi ots: 1453.Nõnda lõppes Ida-Rooma riik 1453, kui 1058 aastat oli iseriikina elanud.
Türgi riigi wägewus.4. Küll käis sõnume kannul, mis Konstantinopoli langemist kuulutas, märka suur ehmatus läbi Europa riikide, aga
