Lehekülg:Üleüldine ajalugu Bergmann 1879.djvu/233

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
69
Keskaeg. II. osa. 1. piir: VIII, § 144. IX, § 145. Soome rahwas.

ras. Sellegipärast ei pääsenud Wene maa ikke alt: uus khan Tochtamisch tuli paar aastat hiljem äkitselt maale, põletas Moskwa ära ning maksu makseti endist wiisi. Ometi ei jäänud seesinane wõit mitte wiljata, sest ühelt poolt nägi rahwas, et Tatarlased mitte ärawõitmata ep olnud, teiselt poolt kaswas Moskwa suurwürsti auu jaguwürstide silmas, kõigiti aga ärkas jälle lootus elule, ükskord sundijate alt lahti saada. Ka muutis Dimitri troonipärimise seadust: tulewikus pidi ikka wanem poeg — lapsita würstil wenna wanem poeg — isa järele würsti nime ja õigused pärima. Seega oli Moskwa suurwürsti auujärg kinnitatud, aga ka sagedatele kodutülidelle tamm ette pandud. Dimitri poeg Wassili I.: 1389—1425.Wassili I. astus Moskwa wõimuse kaswatamises oma isa jälgisse, aga wäliseid waenlasi ei suutnud ta mitte tagasi tõrjuda: Tatarlased laastasiwad ja riisusiwad idapoolseid maid, läänes wõttis Leedulaste würst Witowt suured maakonnad ära. Õnnetumalt weel käis tema poja Wassili II.: 1425—1462.Wassili II. käsi: tema läks oma onuga suurwürsti nime pärast tülisse, sattus wastaste wangi, kus ta silmad pääst pisteti, pääsis hiljemini põgenema ning pidas „pimedana“ surmani walitsuse ohjad käes. Siis astus tema poeg Joann III., kelle ajal Wene maa elu igapidi ümber muudeti, suurwürsti troonile (§ 164).



IX. Järk: Soome sugu rahwad.

§ 145. Soome rahwad ning nende olu.

Soome rahwad.1. Kuna Lääne-Europas hulk riikisid asutati, idas Wene walitsus alustati, elas põhjas Altai mägede ja Baltia mere wahel, kõigile teadmata ning tundmata, laialine, aga arwu järele wäheldane Soome sugu rahwas. Loomu poolest, nagu maa loomuski, karedad, harjusiwad nad wähega leppima ning wisad wanast kinni pidama, ei teadnud nad paremat soowida ning seisiwad sellepärast hariduses madalal järjel. Alaline raskus ja kehwus, ühtlasi põhjamaine külm ning soone õhk, mõjusiwad pikka mööda nii hästi ihu kui waimu poolest nii kahjuliselt nende pääle, et rohketest loomuseannetest, mis naabrirahwaste omadest sugugi kõhnemad ep olnud, wiimaks kõigest wõimetu wari järele jäi. Üksi mõned suguharud, nimelt Magyarlased, Soomlased, Eestlased, kes teistest lahkudes lõuna ning lääne poole lahkema taewa alla tõttasiwad, hoidsiwad oma esialgused loomuseanded alal, astusiwad hariduses edasi ning saiwad omast kohast tähtsaks.

Soome rahwaste elukord.2. Soome rahwaste esialgusest elukorrast ei teata suurt. Kõigest nii palju tõendawad uurijad, et jaht ja kalapüük ennemuiste üleüldine toiduhallikas ning lattidest üles lautud koda ainus eluase ning warjupaik olnud; wast hiljemini tulnud karjakaswatamine juure; kindlate eluhoonete ehitamine alganud alles siis, kui ju põlluharimine