Italiasse, sai Neapoli ja Sikelia krooni pähä ning wõitis Manfredi Beneventumi lahing: 1266.Beneventumi lahingis nii ära, et ta meelt ära heites ise surma suhu jooksis. Sellegipärast tuli paar aastat hiljem wiimne Hohenstauflane Konradino †: 1268.Konradino (§ 134, 4) Italiasse ‚oma pärandust nõudma.‘ Esimene lahing läks temale küll õnneks, aga kohe see järele sattus ta wangi ning heitis, ehk küll kohus teda „maa ära-andja“ süüst lahti mõistis, Karli I. käsu pääle timuka kirwe all hinge. Kuid Karl ei pannud rahwa endiseid õigusi mikski, waid laskis neid Prantsuse ammetnikkude läbi armetumalt rõhuda. Sikelia õhtuoodis: 1282.Seda tasusiwad Sikelia saarlased koledal kombel kätte: nad hukkasiwad oma saarel kõik Prantslased ühel ainsal öösel ära! Keda ei tuntud, sunniti sõna ciceri[1], kelleks Prantslase keel ei painunud, wälja rääkima. Seda hukatusetööd hüütakse „Sikelia õhtuootseks“, sest et mäss kirikust õhtupalwelt tulles lahti läks. Siis sai Sikelia saar Aragonia kuninga Pedro III. (§ 138, 1) walitsuse alla, kuna Neapoli riik 15. aastasaja alguseni Anjou suguwõsa päralt jäi (§ 71).
§ 140. Balkani poolsaar.
Komnenuse suguwõsa: 1056—1204.1. Greeka maal wahetas 11. aastasajal Isaak I. Komnenus keiserliku lossi pea kloostrikambrikese wasta; tema järgmiste segaduste ajal sattus Lõuna-Italia Normanlaste kätte ja Wäikeses-Asias wõtsiwad Türklased wõimust. Wast Alexius I. suutis radasid pääletungijate eest kaitseda ning sai ristisõdijate abil (§ 129, 2) mõne kadunud maatüki jälle kätte. Niisama käis järgmiste walitsejate käsi, kunni Isaak II. Angelus krooni alla sai: temal pistis ta oma wend Alexius III. silmad wälja ning tõukas ta troonilt maha.
Ladina keiserriik: 1204—1261.2. Sääl hüüdis Isaak Venediglased appi ning nemad tuliwad ristisõdijatega ühes (§ 130, 4) ajasiwad Alexiuse III. minema ning tõstsiwad Isaaki auujärjele tagasi. Aga et ta neile antud tõutust täita ei suutnud, wõeti linn tormiga ära, riisuti paljaks ning häwitati suur osa wana aja mälestusi ära. Siis jautasiwad wõitjad riigi neljaks osaks, kelle seast Konstantinopoli linn ühes keisri nimega Hollandi grahwi Balduinuse kätte sai: seega oli Greeka riigi walitsus Ladinlaste käes. Kõigest wäike osa Greeklasi jäi Wäikses-Asias wabaks, kus Laskaris ise keisririigi asutas. Säält tuli ligi 60 aastat hiljem Paläologus: 1261.Michael Paläologus, tegi „Ladina keisririigile“ otsa ning pärandas Greeka riigi oma järeltulijate kätte, kus ta aega mööda põhja ja lõuna poolt pääletungiwate waenlaste ja Türklaste läbi ikka wäiksemaks sulas (§ 160).
VII. Järk: Skandinavia riigid.
§ 141. Daani maa.
Daanimaa 12—14 aastasajani.1. Daani maa õhkas Estritsoni sugukonna (§ 118, 3) walitsuse ajal esiotsa troonitülide all, kunni Waldemar I.: 1157—1182.Waldemar I. segadused tugewa käega ära lõpetas, kauniste seaduste läbi rahu kinnitas ja Rügeni saart ära wõttes riigirada laiendas. Wiimses asjas astus Waldemar II.: 1202—1242.Waldemar II. oma isaisa jälgisse: Meklenburgi, Pommeri ja Rügeni
- ↑ Räägitakse Italia keeles tschitscheri ning tähendab meie keeli hernes.
