täieste ära, nii et kuningas ja palju ülemaid wangi sattusiwad, sundis hulga linnasid wärawaid oma ees lahti tegema ning kolme kuu pärast Jerusalem langeb: 1187.langes Jerusalem 1187. Ära wõidetud linnas kisuti ristid maha ning häwitati kirikuriistu, aga linna rahwasse ega tema omandusesse ei puutunud keegi. Seega oli risti 88 aastane walitsus Jerusalemas otsas.
3. ristisõda: 1189—1192.3. Rääkimata suur oli Europa rahwaste ehmatus, kui korraga kirikutes kuulutati: „Püha haud on jälle wäärusuliste käes!“ Aga warsti ep olnud waimustus ka mitte wähem: põhjast ja lõunast, igalt poolt ning igast seisusest tõttasiwad Osawõtjad.lugemata hulgad mehi, sõjariistad käes, kokku ‚püha linna ära päästma‘. Saksa keiser Friedrich I., Prantsuse kuningas Philipp II. ja Inglise kuningas Richard I. astusiwad kolmanda ristisõja eele. Ometi oli suure ettewalmistamise ning ränga waewa wili märka wäike, seda suurem teeleminijate kahju: Saksa keiser uppus Wäikses-Asias Selefi jõkke, wägi sai teel suuremalt osalt surma, Akkoni linn oma sadamaga langes alles kaheaastase piiramise järele, kus päälegi teised würstid Inglise kuninga kõrkuse pärast koju läksiwad. Richard üksi jäi weel sinna ja sai hulga wõitude järele paljalt mereranna Akkonist Joppeni kätte, pääle selle luba pühades paikades keelmata palwel käia. Aga Jerusalem jäi täieste Muhametlaste kätte ega lastud üht ainust ristirändajat tema wärawast sisse.
Wiimsed ristisõjad.4. Oma jõuuga ei suutnud rüütlid kaua wasta panna: wõidetud linnad wõeti jälle ära ning üksi Akkon oli weel Kristlaste käes. Sääl alustasiwad Prantsuse ja Italia rüütlid 4. ristisõda: 1202—1204.neljat ristisõda, ei saanud aga kaugemalle kui Konstantinopoli, kus nad Greeka keisri ära wõitsiwad ning „Ladina keiserriigi“ asutasiwad (§ 140, 2). Palästina ise jäi kaua aega nägemata. Laste ristisõda: 1212.Küll tõttas korra poisikesi tuhandete kaupa Prantsuse ja Saksa maalt teele, aga muist saiwad juba surma, ennegu Italia sadamatesse jõudsiwad, muist wiidi laewadega Afrikasse ning müüdi pärisorjaks. Niisamuti ei ulatanud Ungria kuningas Andreas II. kaugelle. Wast keiser Friedrich II. sai 5. ristisõda: 1228—1230.wiiendas ristisõjas jõuu ning nõuu kaudu Jerusalema kätte ning pani säälse krooni pähä 1230. Aga et kirikuwanne teda koormas (§ 134, 3), ei saanud ta Europast ega rüütlitelt tarwilist abi, nii et ta pooleli töölt pidi tagasi pöörma. Ju 15 aasta pärast sattus Jerusalem ühe toore Türgi suguharu kätte, kes linna laastasiwad, püha haua kiriku ära häwitasiwad ning kuningate luudgi haudadest wälja kiskusiwad. Säherdusi sõnumeid kuuldes tõttas Prantsuse kuningas Ludwig IX. 6. ristisõda: 1248—1254.kuuendas ristisõjas Egiptusse, mis ta enne pühale maale minekut ära tahtis wõita, aga sattus pärast Damiette linna ärawõtmist wangi, kellest wast wõidetud maa tagasiandmise ning suure hinna läbi pääsis. Ometi läks ta paarkümmend aastat hiljem weel korra püha sõtta: 7. ristisõda: 1270.seitsmes ristisõda wiis tema Afrikasse Tunise linna alla, kus raske tõbi ta enesegi elule otsa tegi, kuna wäeriismed koju ruttasiwad. Sest saadik jäiwad Ristisõdade ots.ristisõjad soiku ning 1291 langes Akkoni linnaga wiimne Kristlaste idamaine omandus Muhametlaste kätte.
§ 131. Ristisõjad muil mail.
Ristisõjad paganate wasta.1. Selsamal ajal, kui miljonid ja tuhanded ristitähe all idasse rändasiwad ning kõigest sajad tagasi tuliwad, peeti paapsti käsu pääle
