kui ta kahe aasta pärast kasina wäega ja weel kergema kukruga uueste Italiasse läkitati, wiiel aastal muud teha ei suutnud, kui järel jäänud linnasid kaitseda; sellepärast palus ta ise luba koju tulla. Siin päästis ta weel korra riigi põhjast pääle tungiwate Bulgarlaste käest; aga sellegipärast ei pääsenud ta keisri umbusalduse alt, waid pidi mõndagi kannatama[1]. Belisariuse asemelle saadeti kõhetu, aga südi Narses.Narses suure wäega Gothlaste wasta. Päälahingis langes Totilas. Ka wiimne elu ja surma pääle wõitlemine Vesuvi mäe all läks Narseselle õnneks: kuningas Tejas langes ja Gothlaste riismed palusiwad ning saiwad luba keelmata üle Alpide Germania maale minna, kuhu nad teiste sugulaste sekka ära sulanud. Narses aga nimetati keisri poolt Italia maawalitsejaks.
Justinianuse sisemine tegewus.4. Ka riigi sisemisis asjus oli Justinianus tegew ning weel tähtsam oli siin ta töö tulewikule, kui wälistes sõdimistes. Tema käsu pääle kogus minister Tribonianus kõik seadused, mis Rooma riigis elades oliwad antud, üheks raamatuks kokku, keda Corpus juris.„corpus juris“ nimetati, ning see raamat on tänapäewani kohtuasjus alusmüüriks olnud. Tema tahtmisel muudeti hulk linnasid kindlusteks, teisi ilustati toredate ehitustega, kellest Sophia kirik.Sophia kirik Konstantinopolis, mis praegu kui Türgi moschee alles on. Tema soowimise sunnil soetati Siidiussid Europas: 555.siidiussid Europasse: kaks munka, kes Hiina maal käisiwad, tõiwad siidiussi mune oma õõnsate keppide sees kaasa ja kui tõugud wälja ronisiwad, asutati neid Greeka maale. Nii ep olnud mitte enam tarwis siidi kullaga üles kaaluda. Justinianuse †: 565.Justinianus suri 565.
Pärastised keisrid.5. Pärast Justinianuse surma langes Greeka riik weel halwema oleku sisse, kui enne oli olnud. Ära wõidetud maad, kõige päält Italia, kuhu Narses, sest et talt walitsus ära wõeti, Longobardlased (§ 97, 2) kutsus, läksiwad kaduma, seespool wältasiwad aina alati werised tülid, kuna Nero ja Heliogabaluse sarnased (§§ 80, 4. 83, 2) mehed keisri trooni werega kätte saiwad ning kautasiwad. Ise weel alalised tühised tülid usuasjus, kellest kõige rumalamadgi, kui ka kõigest rusikaga, osa wõtsiwad. Keisri Heraklius: 610—641.Herakliuse ajal, kes ometi riiki Persialaste wasta kaitses, tuli Jumala wits Arablaste läbi ära rikutud riigi ning rahwa pääle.
V. Järk: Semi sugu ärawõitjad.
§ 100. Arabia maa ja rahwas.
Arabia maa.1. Pea pärast suurt uuendust, mis rahwarändamine Europas sünnitas, algas ka Asias liikumine, mis säälse rahwa olu ümber muutis,
- ↑ Siiski on sõnum, et keiser ta silmad pääst wälja pistnud ning wana pime mees mööda Konstantinopoli uulitsaid palukest kerjanud, paludes: „Andke wäepäälikulle Belisariuselle armuandeid!“ ilma tõe põhjata luuletus.
