Kuninga-jutud/Kuninga poeg lendamas
4.
Kuninga poeg lendamas.
K. Kuusik, Amblast.
Muiste oli ühel kuningal kaks seppa, kes kuningale alati tööd tegiwad. Ühel päewal läksiwad sepad sellepärast riidu, kumb neist kuninga meelest armsam on. Peksiwad esmalt teine teist ja läksiwad siis kuningale tüli asja kaebama.
Kuningas kuulas nende tüli lugu ja ütles: „Minge koju ja tehke mulle uut moodi asjad. Tehke niisugused asjad, mis enne weel ei ole nähtud. Tooge need asjad kolmandal päewal mu kätte. Siis ma ütlen kumb teist mu meelest armsam on!“
Sepad läksiwad koju, hakkasiwad tööle. Tegiwad asjad walmis, läksiwad kolmandal päewal kuninga juurde tagasi.
Kuningas läks seppadele õue pääle wasta. Küsis kohe, mis uudist sepad toomad.
Esimene sepp wõttis töö kaenla alt wälja. Wenitas ühest kohast, wenitas teisest kohast, sai wene.
Kuningas sedamaid küsima: „Kas selle wenega wõib ka mere pääl sõita?“
„Küllalt!“ wastas sepp. Läks kuningaga silmapilk mere äärde. Tahtis näidata, kudas paadiga sõidetakse.
Mere ääres pani sepp paadi kaenlast maha, lahutas laiale, lükkas wette, sõitis paadiga mööda merd.
Kuningas oli wäga rõõmus niisuguse paadi üle. Seda wõis kokku panna, kaenlasse wõtta ja ühest kohast teise wiia.
Kuningas küsis teise sepa käest: „Mis uudist sina tood?“
Teine sepp pani ka oma töö rohu pääle maha. See oli toru moodi asi.
Kuningas küsima: „Mis riistapuu see on?“
Sepp wasta: „Selle riistapuuga wõib ülewal pilwede pääl käia!“
Kuningas pani sepa juttu naeruks. Ütles sepale: „Mine parem põrgu ja näita wanapaganale oma lendamise wärki! Mina seda näha ei taha!“
Sepp pani töö jälle kokku ja hakkas koju minema. Tee pääl tuli kuninga poeg wasta.
Kuninga poeg küsima: „Sepp, mis sul kaenla all on?“
Sepp jutustas kuninga pojale oma lugu. Kuninga poeg palus lendamise wärki näha.
Sepp näitas. Rääkis ühtlasi kuninga pojale, et selle masinaga pilwede pääle wõib lennata.
Kuninga pojal kohe kange himu pilwede pääle lennata. Palus sepa käest riista natukeseks ajaks enesele.
Sepp lubas. Tegi riista lahti. Kuninga poeg istus pääle. Lendas warsti ülesse taewa alla.
Kuningas pani esiti poja taewa alla lendamist wäga imeks. Kui aga poeg silmist ära kadus, hakkas kuningas seppa wanduma. Ütles sepa nõia olewat. Laskis mehikese wangi panna.
Kuninga poeg lendas ikka edasi. Ei osanud aga sõiduriista maha lasta. Sõitis terwe päewa otsa. Wiimaks sai aru kätte. Hakkas sõiduriista kohe alla laskma. Nägi suure linna enese all. Laskis linna ligidale sõiduriista maha wajuda, pani kokku, läks linna teenistust otsima. Ei julgenud isa juurde enam tagasi minna.
Sai kingissepa õpipoisiks. Oma sõiduriista mässis lina sisse. Pani hoolega warjule, et keegi et näeks.
Ühel päewal läks kuninga poeg kingissepa pojaga linna käima. Nägi linna serwas suure torni. Torn oli õige kõrge. Ülemistel akendel oliwad raudtrellid ees.
Kuninga poeg hakkas pärima, mis torn see on. Kingissepa poeg rääkis, et selles tornis kuningas oma tütart wangis pidada. Isa tahta tütart sellele mehele panna, keda tütar ei tahta.
Kuninga pojal kohe kange himu südames kuninga tütart waatama minna. Tõusis öösi tasakesi üles, wõttis lendamise wärgi, läks torni juurde. Tegi lahti, astus sisse, lendas torni akna alla. Koputas tasakesi akna pääle.
Kuninga tütar tegi akna lahti. Hakkas rääkima. Kaebas oma wangipõlwe. Kuninga poeg trööstis kuninga tütart. Lubas teise õhtu jälle waatama tulla.
Kuninga tütar rääkis, et isa teda sundida ühele wanale kuningale mehele minema. Tema ei tahta aga seda. Wägew nõid käia teda iga päew kiusamas. Sundida isale järele andma.
Teisel õbtul läks kuninga poeg jällegi kuninga tütart waatama. Kuninga tütar istus akna all ja kaebas nuttes oma häda.
Kuninga poeg lubas nõuu otsida, kudas teda wangipõlwest päästa.
Nii käis kuninga poeg seda kuninga tütart mõnda aega trööstimas.
Ühel päewal nägi aga nõid kuninga tütre juurde tulles akna pääl tolmusid jälgi. Küsis kohe, kust need jäljed sinna saanud. Kuninga tütar kogeldas. Sest sai nõid aru, et keegi kuninga tütart waatamas käinud.
Nõid läks, rääkis lugu kuningale. Kuningas sai wihaseks, lubas tütre tuleriidal ära põletada. Nõid seisis selle wasta. Ütles: „Ennem püüame selle salakäija kinni. Siis saame näha, mis elukas see on!“
Teisel õhtul läks nõid kuningaga seltsis torniskäijat waritsema. Kuningas wõttis pääle selle weel kaks tugewat meest kaasa. Pani tütre teise kambri kinni, ise aga jäi külalise tulekut ootama.
Nõid määris akna laua nõia salwiga ära. Kui keegi sinna pääle astus, pidi ta kinni jääma. Seda wiisi lootsiwad säälkäija kätte saawat.
Kesköö jõudis kätte. Kuningas ja nõid nägiwad akna taga musta kogu. Keegi astus akna pääle ja tahtis pääd aknast sisse pista.
Nõid rõõmu pärast hüüdma: „Wõtke ta kinni. Näe, sääl see kelm ongi!“
Kuninga poeg pistis seda kuuldes putku. Ainult king jäi akna pääle nõia rohu külge kinni.
Kuningas wõttis südame täiega kinga kätte; nägi kinga talla küljes kullatud kirjatäht. Kuningal kohe hää nõuu meeles. Laskis teisel päewal kinga hästi käidawasse kohta ridwa otsa ülesse panna. Sääl nägi kinga igaüks, kes mööda läks.
Korra juhtus kingissepa poeg jäält mööda minema. Jäi imestades seisma ja ütles: „Kust meie õpipoisi king siia saanud!“ Waht kuulis seda. Läks, rääkis kohe kuningale.
Kuningas saatis kingissepa juurde otsima. Leiti õpipoisi woodi alt teine niisamasugune king. Sedamaid wõeti õpipoiss kinni ja pandi kuninga tütrega ühte wangihoonesse. Kuningas lubas neid mõlemaid nädali pärast tuleriidal ära põletada.
Kingissepa pojal oli wäga kahju, et kingast oli rääkima hakanud. Kingissepa poeg nuttis õpipoisi õnnetuse pärast. Läks kuninga juurde, palus luba õpipoissi wangitorni waatama minna. Kuningas lubas seda. Kuningal hää meel, et kingissepa poeg kurjategija ülesse annud.
Kuninga poeg oli wangitornis wäga kurb. Ei teadnud, mis tegema hakata. Kingissepa poega nähes tuli kohe hää nõuu meelde. Palus, et kingissepa poeg koju läheks ja aluskoti seest ühe kompsu ta kätte tooks. Keelas aga kõwasti ära kompsu tee pääl lahti wõtta.
Kingissepa poeg lubas. Tõigi teisel päewal kompsu kuninga poja kätte.
Ärapõletamise päew jõudis kätte. Palju rahwast tuli kokku waatama, kudas kuninga tütar ja kingissepa õpipoiss ära põletatakse.
Wangid toodi wangitornist wälja, wiidi tuleriidale.
Riit pisteti alt põlema. Kuninga poeg wõttis lendamise masina lahti, astus kuninga tütrega sisse, tõusis lendu. Kõik jäiwad, suud lahti lugu waatama.
Enne kui wahid wõisiwad keelda, oliwad ju nii kõrges taewa all, et keegi enam kätte ei saanud. Pea kadusiwad ka waatajate silmist.
Kuninga poeg jõudis kuninga tütrega ilusasti isa koju tagasi. Kuninga poeg wõttis kuninga tütre enesele naeseks. Pidas toredad pulmad ära.
Kohe laskis kuningas sepa wangist lahti. Oli ju sepp ilma süüta küll wangis kannatanud.