Krati-raamat/Waranduse ärawõtmine tulihänna käest

Krati-raamat
Matthias Johann Eisen

IV.

Waranduse ärawõtmine tulihänna käest.

Rikkaks saada on inimesed igal ajal püüdnud; wanal ajal sugugi wähem kui meie päiwil. Üks osa inimesi läks rikkuse taganõudmises nii kaugele, et hinge wanalepaganale ära müüs; teine osa ihaldas wanapagana abil küll ka rikkust, aga ei hakanud rikkuse pärast kolme weretilka wanalepaganale ohwerdama. Ilma selleta wanapagan ometi rikkust ega rikkuse muretsejat tulihända kellegile ei tahtnud anda.

Kawala Hansu waim ei ole ta wendade hulgast weel kadunud. Õigusega nõudmise asemel katsusiwad mitmed kawalusega enestele warandust muretseda, see on, püüdsiwad wanapagana sulase tulihänna toodud saaki teel selle käest ära rööwida. Aga wõi ep see nii kerge oli nagu linna hulgusel pimedal ajal uulitsal külamehe kimpu karata ja külamehe rahakotti käest ära kiskuda! Tulihänna teerada käis üle majade, mägede ja metsade, saagi himustaja rändas aga maalistel radadel. Siiski murdsiwad tulihänna waatlejad saagi himulised nii kaua pead kuni nad abinõuu leidsiwad tulihänna kallale õhuriiki tungida. Kes selle suure ülesleiu isa olnud, seda ei kuuluta meile ükski ajaraamat, aga seda me teame, et ajajooksul enam kui üks abinõuu tulihänna käest raha wõi waranduse ärawõtmiseks kätte saadi.

Korra näinud üks mees tulihänna saagiga lendawat. Mehel tõusnud kange himu südamesse saaki enesele saada. Ja mees teadnud wäga hästi selle konksu ära, kudas saaki kätte saab. Kohe kukunud kaks toopi hõbedat mehe ette maha. Mees saanud warsti jõukaks meheks.

Teine mees käinud targa juures ja lasknud enesele tulihänna kinnipanemise kuntsi kätte õpetada. Tulihända nähes hakanud mees sedamaid raha tulihänna käest ära wõtma. Raha asemel sadanud mehe ette aga 300 hobuse rauda maha. Seal loodetud rikkus!

Russwurm teab[1], et Roigi wana õpetaja Forsman ka osanud tulihänna käest warandust ära wõtta. Korra olnud õpetaja juures hulk inimesi wõeraks. Need näinud korraga: tulihänd lendab. Õpetaja Forsman ütelnud: „Waatame õige järele, mis ta weab!“ jätnud teised tuppa, ise läinud õue. Warsti kuulnud wõerad õuest kaks walju mütsakat. Läinud õue waatama. Näinud: õues kaks kotti rukit ja kaks kotti odre maas.

Ratsa hobuse seljas taga ajades wõib tulihänna kätte saada. Tawaline hobune aga ei jaksa tulihänna järele joosta. Et hobune tulihänna järele jõuaks, seks piab hobuse jalgu iseäraliku wõidega wõitama. Niisugust wõiet saab ainult targa käest. Korra muretses mees wõide, wõidis sellega hobuse jalad ja oma silmad ja läks siis tulihända taga ajama. Kaua aega pidi mees tuhat nelja ajama, enne kui tulihännale järele jõudis. Targa käest saadud kiwiga tulihända wisates kadus tulihänd korraga. Asemele jäi ainult suur kiwi!

Kes tulihänna käest warandust ära tahab wõtta, see piab tulihänna ühtlasi kinni panema. Kaua ei tohi aga tulihända kinni pidada, sest muidu tuleb kinnipanejale enesele häda waraks. Kui nähakse, et tulihänd oina moodi poksima hakab, siis piab ta ruttu lahti peastetama. Tulihänd nähikse peremehelt hoolsat walwamist nõudwat, et teda (tulihända) ta waranduse wedamisel kinni ei panda. Kudas peremees kinnipanemist wõib keelata, seda on raske arusaada. Kust wõib peremees teada, kes tulihänna kinnipanemise koogu oskab ja temale tahab pussi mängida? Kui peremees ometi küllalt ei walwanud, nii et tulihänd kinni pandud, wihastab tulihänd tihti selle üle ja paneb kättemaksmise tujus peremehe maja põlema.

J. Tamm kirjutab kinni pandud tulihänna kohta: „Paarkümmend aasta teed tagasi, kui ma alles laps olin, kutsusiwad mind isa sulased ja wanemad wennad õhtusel ajal wälja kinni pandud tulihända waatama. Ma mäletan, et nägin üht punast mao sarnast wiiru taewa peal, mis nagu laenete wiisi edasi liikus. Seda nimetati kinni pandud tulihännaks ja kahetseti tulihänna peremehe hooletust ja ka nüüd tulewat kahju. Teise korra üteldi üht punast tulpa taewa peal tulihänna olewat; alumist jämedamat otsa nimetati kotiks, kellega ta warandust kanda!“

Tulihända wõib ka warguse pealt kinni wõtta. Niisugusel korral piab teda enne hoolega walwama. Ei ole ju tulihänna warguse eest mingi asi kindel, ei raha ega wara. Ei keela teda lukk ega kohuta koer ega hirmuta püss. Nööpnõelagi suurusest august peaseb ta sisse. Kui ta korra noosi ära wiib, ei saa seda ta käest enam kätte. Sellepärast katsuwad targad majaperemehed aegsasti hoolt kanda, et tulihänd neile sugugi wargile ei tuleks. Saksa maal pestakse raha enne puhta weega ära, kui kuhugile pannakse, ja lisatakse siis rahale soola ja leiba juurde. Wilja koju tuues pannakse iga nurka wiljawihkusid. Seda wiisi tehes ei tule tulihänd sealt warastama. Meie rahwas aga räägib, et tulihänna warguse wasta seesama abinõuu kaitseb, mis wanapagana wasta, nimelt rist. Kes oma rahale, wiljale j. n. e. ristid peale teeb, wõib julge olla, et tulihänd temalt midagi ei wõi warastada. Kus aga peremees ehk perenaine ristitegemise ära unustanud, sealt on tulihännal põli warastada. See risti tegemine tuletab meile elawalt katoliku usu mõju meelde ja ilmus wist katoliku preestrite õpetusel meie rahwa arwamisesse.

Käib aga tulihänd warastamas ja tahab peremees teda ta wargil käimisest ära wõerutada, siis piab peremees kõige pealt selle peale waatama, et aidal mingisugst auku ei leita, kust tulihänd enne aegu wälja peaseks. Leiab peremees mõne augu, siis piab ta seda aegsasti kinni toppima. Ainult üks auk, enamisti wõtme auk, jäetakse tulihänna sissetulemiseks lahti. Peremees wõtab kardlaterna, läheb nurka ja ootab warjul tulihänna tulekut. Tuleb tulihänd, tõmmab peremees kardlaterna hõlma alt wälja, wõtab pihelgase wembla kätte ja hakab tulihännale pihta laduma. Tawalisesti kaob tulihänd tuld nähes ära, ei pease aga hoonest wälja, kui ta sissetuleku peale sissetulemise auk salaja kinni pandud. Alles peksmise peale tuleb ta nähtawale. Teised jälle ütlewad, et ta peksu peale ennast ei näita, waid pihelgane wits talle kohe surma toob, kui see ta pihta juhtub. Hoolega tulewad aga kõik kohad ja nurgad ära peksta, sest kawal tulihänd põgeneb sagedasti nurka warjule ja et ta ennast nägemataks teeb, wõib ta seda wiisi muidu kergesti kättemaksja käest ära peaseda.

Kätte saada wõib tulihända warguse pealt ka nii moodi, et tärklis-küünla põlema paned selle asja peale, mis tulihänd warastab. Warastab tulihänd wilja, siis pane küünal wilja salwe. Küünla peale pane korw ja korwi peale sõel, kui tulihänd selle peale sisse tuleb, saad sa tulihänna kohe kätte.

Kus tulihänd korra kinni wõetud, sinna ei tule ta enam iialgi wargile. Selle koha eest hoiab ta ennast alati eemal.

Paneme siia nüüd lõpetuseks tähtsamad arwamised üles, kudas tulihänna käest arwati warandust ära wõtta wõiwat.


1.

Wana rahwa arwamise järele saab tulihänna seda wiisi kätte: Kui tulihända näed lendawat, lõika kohe pahema jala pastla nöörid katki, siis jookseb kõik ta saak kotist wälja ja sa saad seda kõik enesele. Ehk tee nii: Lase oma alumised riided maha, aga nii, et üks koht nööbiga kinni jäeb. Siis piab tulihänd seisma jäema ja kõik ta saak langeb ta käest maha.

Lahti wõib aga tulihända seda wiisi peasta: Sio katki lõigatud pastla nöörid kokku, aga pahempidi ja nii, et ühtegi otsa üle ei jäe ega puudust ei tule. Mõne korra leitakse soos ehk metsas herneid maas. Niisuguse koha peal on keegi puugi kinni pannud.

P. Kanger Roosalt.

2.

Wõeras wõib tulihänna käest ka seda wiisi warandust kätte saada: Kui tulihänd nähtawale tuleb, siis lõigatakse pahema jala pastla ristpael katki, ja sõnutakse seda tehes: „Saadan, jäe seisma nagu Kristus risti peal seisis!“ Kohe jäeb puuk seisma, kui tall koorm seljas. Seisma paneja wõib puugi waranduse enesele saada.

J. Rootslane Wõnnust.

3.

Ka seda wiisi wõid tulihända seisma panna ja warandust ta käest ära wõtta: Kui tulihända näed, siis peasta kõik paelad ja nööbid enese ümbert lahti. Kohe pillub tulihänd oma koorma maha.

Aga ka teisiti wõid waranduse tulihänna käest kätte saada: Pane hõbekuul püssi sisse ja lase hõbekuuliga tulihända. Hõbekuuliga laskmise peale langeb tulihänna saak maha.

M. Aija Weelt, Jakobi kihel.

4.

Tulihända on ka nii moodi seisma pandud: Mindi neljapäewa õhtu kesa põllu peale ja waadati, kust küljest tulihänd tuleb. Tulihända nähes pöördi selg tulihänna poole, tõmmati kuub üle pea, waadati siis jalgade wahelt tulihänna poole ja hüüeti:

Tuli sulle,
Wara mulle!

Selle peale laskis tulihänd kohe saagi käest maha langeda. Nii pea kui wara nõudja püsti tõusis, peasis tulihänd jälle edasi minema. Saak aga jäi maha.

Wigalast.

5.

Kui puuk ööse saaki toomas, piab peremees teda hoolega walwama, et keegi puuki kinni ei pane. Kinni panna wõib puuki seda wiisi üsna hõlpsasti: lõika pahema käega pahema jala kinga paelad ristpaela kohalt katki ja sio siis jälle pahema käega kinni. Seda wiisi wõib puuk kas terwe öö taewa all kinni seista.

J. Tamm Sträkowast.

6.

Iseäralikuga kooguga[2] wõis mõni tark tulihänna taewa alt koguni maha kukuda lasta. Siis wõeti pihelgane wemmal kätte ja materdati tulihända nii kaua kuni ta kärwas. Seda wiisi langes terwe tulihänna saak kinniwõtjale. Tulihänna peremees surnud aga warsti selle peale ära.

J. Karukohw Narwast.

7.

Kui tulihänd kusagilt käib wara wedamas, siis wõib see, kellelt tulihänd warastab, tulihännale tõkke teele panna, kui tulihända wäljal kiwiga wiskab. Siis ei tule tulihänd enam selle mehe aita.

O. Hintzenberg Tapalt.

8.

Kes näeb, et puuk ta waranduse ära weab, lugegu tagurpidi Issa-meie. Siis laseb puuk waranduse maha langeda ja omanik saab selle jälle kätte.

Wiedemann. Aus dem inneren und äußeren Leben der Esten.

9.

Tulihända nähes löö kas kolm korda pahema jala kannaga wasta maad ehk lõika pahema jala pastla pael ühe ropsuga katki ehk peasta mõne muu oma riide pael lahti. Siis kukub kõik kraam tulihänna käest maha.

H. Maasen Palamuselt.

Need on tähtsamad tulihänna kinnipanemise ja ta käest waranduse ärawõtmise wiisid. Olgu aga siia juurde tähendatud, et kõiki neid katseid lageda taewa all pidi ette wõetama. Tahab keegi katuse all tulihänna kinnipanemist korda saata, siis wõib kergesti juhtuda, et tulihänd katuse ta oma peal põlema paneb.

Wana aja targad arwawad oma tarkusega aga ka seda kunsti kätte saanud olewat, et tulihänna kaudu ta peremehele ehk kellegile muule wõisiwad kahju teha.


10.

Kui tulihända näed, wiska talle tikuga tuld ehk süsi järele, siis paneb tulihänd kohe oma peremehe maja põlema.

M. Aija Weelt.

11.

Kui peremeees hooletu on ja puugi järele ei waata, nii et puuk taewa alla kinni pannakse ja seal terwe öö piab kinni olema, siis läheb puuk peale selle ja paneb peremehe maja põlema ehk tapab peremehe enese ära.

J. Tamm Sträkowast.

12.

Kui sa pisuhända püssiga lased, ilma et hõbekuul oleks sisse pandud, siis tuleb pisuhänd ja paneb su oma maja põlema.

O. Hintzenberg Tapalt.

13.

Kui wedajat näed, siis pööra ruttu ümber, kääna selg tema poole, wõta kuub ülesse, kummarda ja hüüa talle arude wahelt:

Mina näitan oma mõisa,
Näita sina oma mõisa!

Selle peale hakab see maja põlema, kuhu wedaja läheb.

Ehk wõta tuleraud kätte, löö kolm korda tuld ja ütle ise:

Ma näitan sulle Jumala tuld,
Näita sina oma tuld!

Selle peale süütab ta kohe selle maja põlema, kuhu ta läheb.

Luce, Warheit und Muthmaßung.

  1. Eibofolke, 376.
  2. Kudas see sündis, ei tea. Kas ei ole keegi seda kuulnud?