Krati-raamat/Tulihänna tegija

Krati-raamat
Matthias Johann Eisen

1.

Tulihänna tegija.

D. Roosipuu Waiwarast.

Korra elas ühes mõisas waene wahimees. Mees sai wäga wähä palka oma töö eest. Mõne korra oli lugu koguni nii, et palga eest enesele leibagi ei saanud. Pidas küll nõuu, kudas elu parandada, aga mingi asi ei tahtnud aidata.

Korra sai ta kellegi käest kuulda, et tulihänd kõiksugu asju kätte kanda ja inimesi rikkaks teha. Mehel nõuu walmis tulihända tegema hakata. Aga ei tea, kudas teha. Wiimaks sai kuulda, et tulihända mitmest asjast ja mitmet moodi tehakse.

Mees läks metsa, kaewas hulga kadaka juurikaid ülesse, sidus kimpu, tõi koju. Hakas tööle.

Pea oligi tulihänd walmis. Weel oli tarwis süda sisse panna.

„Kellest saan ma aga südame?“ küsis mees. Läks targa käest nõuu küsima.

Tark ütles weewli kiwi seks kõige parema olewat.

Mees läks mere äärde, otsis enesele sealt õige ilusa weewli kiwi. Pigistas nõelaga pahema käe nimetissõrme sisse augu, pigistas kolm tilka werd wälja, wõidis tilkadega weewli kiwi ära ja pani siis tulihännale südameks rindu.

Paari silmapilgu pärast hakaski tulihänd juba elama. Tuli kohe peremehe juurde ja küsis: „Kuhu ma kõige esmalt lähen?“

Mees wasta: „Mine, too mulle mõisaherra toidukambrist hea selja täis tublit söögikraami, et süüa saaksime!“

Silmapilk oli tulihänd kadunud. Juba mõne minuti pärast tuli teine aga hea söögikraamiga tagasi.

Nüüd oli wahimehel toitu mõneks päewaks küll. Mees saatis tulihänna muud warandust kokku wedama. Mõisaherra rahagi ei jäenud puutumata. Tulihänd tõi mehele igalt poolt, kust aga kätte sai.

Kui mehel raha õige küll oli, läks mees sealt ära, ostis enesele mõisa ja elas wäga uhkesti. Aga tulihända ei kaotanud mees ära. Kui midagi tegemist ei olnud, magas tulihänd mõne korra mitu aastat. Kui aga peremehel wara tarwis oli, läks tulihänd jälle tooma.

Pärast mehe surma jäenud tulihänd mehe sugulasele pärida. Kas tulihänd sellele ka nii palju wara kokku wedas, seda ei ole ma kuulda saanud.