Krati-raamat/Kratt 19 aastat teenimas
14.
Kratt 19 aastat teenimas.
J. Freimann Ambla kihelk.
Mäe Tõnis teinud enesele krati. Kolmel neljapäewa õhtul käinud ta kratti tegemas. Tunni tee päewa weeru poole minna olnud risttee ligidal lepa metsas wana küün. Seal teinud ta salaja krati walmis ja ristteel nõudnud ta wanapoisi käest kratile hinge sisse.
Kratt karanud hirmsa praginaga maast ülesse. Lennanud otsekohe Tõnise tua poole, ungast sisse. Kõik ümberkaudune ilm olnud tuld ja suitsu täis. Selle tule ja suitsu ajanud kratt enesest wälja. Ehmatanud Tõnis waadanud tüki aega ristis kätega lugu pealt. Siis alles hakanud koju minema.
Kratt tassinud Tõnisele põhjatuma waranduse kokku. Siiski hakanud südame tunnistus Tõnist waewama. Kratile hinge andes oli wanapoiss Tõnise hinge 19 aasta pärast enesele nõudma lubanud tulla. Seda kartes tahtis Tõnis kratist lahti saada.
Kratt ei tahtnud Tõnise käest muud palka kui igast uudse wiljast natuke ja igas nädalis waagna täis jahupudru ja püti täis haput piima. Piim ja pudru wiidi kratile tua lae serwale.
Mida ligimale 19. aasta jõudnud, seda suuremat hirmu Tõnis krati pärast tunnud. Wõtnud nõuuks krati ära tappa. Nuaga ega kirwega ei julgenud ta krati kallale minna.
Tahtis kawalusega krati hinge wõtta. Kratt käinud ööse warandust toomas ja maganud päewal tua lakas penni peal. Tõnis löönud penni pulgad wälja. Kratt kukunud kolinal kõige penniga rehealla maha. Pole teine aga surnud, äganud natuke aega ja läinud jälle laudile tagasi.
Tõnis katsunud kratiga uut kawalust. Wõtnud tündrise koti, sidunud rehealla aampalgi külge rippuma ja käskinud kratti seda kulda täis wedada. Kui täis ei saa, lubanud krati leiwast lahti lasta.
Kotil lõiganud Tõnis aga põhja alt ära. Kõik kuld kukunud põrandale. Sealt korjanud Tõnis kulla kokku. Kratt pole pettusest midagi aru saanud, waid wedanud wäsimata iga ööse kulda kokku. Aga ei kott saanud täis. Wiimaks ei mahtunud kuld enam kusagile, pool rehealust olnud juba täis, aga kratt tassinud ikka edasi.
Kui Tõnis weel kratti taga kiusanud, põlenud Tõnise tuba ära. Warsti selle peale surnud ka Tõnis ise ära. Pärast Tõnise surma istunud must kass puusärgi juures. Kui keegi kassi hirmutanud, käinud kassi iga karwa otsast tule sädemed wälja.
Pärast Tõnise matmist ei nähtud kassi enam.
Kõik arwanud, et wanapoiss Tõnise hinge enesele pärinud.