16
Kilplaste imewärklikud, wäga kentsakad, maailmas kuulmata ja tänini weel üleskirjutamata jutud ja teud
Friedrich Reinhold Kreutzwald
18

Seitsmesteistkümnes peatükk.

Kuda Kilpla kogukonna wanem sauna läks ja mis seal temale juhtus.

Kogukonna pääwanema ameti auu ja kõrgus tegi meie karjusele suurt rõõmu, mis teda ühtepuhku taga kihutas, nõnda et ta küll kümmekorda iga tunnis oma naesele ütles: „Waata, naesuke, seekord on mul lugu õnne joonele läinud! — Nüüd arwas ta tarwis olema kõik wana higi, tolmu ja tahma keha pealt puhtaks wihelda ja ärapesta, mis weel endisest seisusest oli ülejäänud, et uue seisusega igepidi uueks inimeseks saaks, näust, jutust, kombest, riidest ja muust, kuda lugu tarwitas. Teiste isandate wiisil reisis meie kogukonna päüwanem, kui ametile oli tõstetud, sauna, aga ei mitte Kilpla küla sauna, waid ühte lähema suure linna, mis Kilplast kolm penikoomad kaugel oli. Teel tuli üks wana tuttaw temale wastu, kes mõni aasta temaga seltsis karjas oli käinud, ja kes sest weel midagi ei teadnud, mis suured asjad wahe ajal Kilplas oliwad sündinud. Kui nüüd mees teadmatal kombel wana sõbrale sina oli ütelnud, kostis kogukonna pääwanem: „Sina ei tohi meile mitte enam sina ütelda, sest et sina karjas käid; aga meie ei ole mitte enam, mis meie enne olime olnud; sest meie oleme sel puhul üks meie isand ja kogukonna pääwanem Kilplas.“ — „Ennäe, imet!“ kostis teine, — „see lugu oli mul alles teadmata, minu auus isand kogukonna pääwanem, andke mulle andeks, kui umbes eksisin. Soowin teile õnne teie kõrge walitsuse ammetile.“ „Tänan, andis minu isand pääwanem wastuseks: „see on üks kangekaelne harimata rahwas siin Kilplas. Teised kogukonna pääwanemad, auuwalitsuse wolil meie eelkäijad, lasiwad rahwast oma ninade peal tantsida, ja nad wõisiwad teha, mis ise tahtsiwad, see läbi on wäga palju segadust tulnud. Meie peame asja käigid hoopis teise joonele seadma, raske waewa ja tööga, mis meil mitte mahti ei anna päewal leiba luusse lasta, ega öösel magada, ja pää kipub meil mõtlemises lõhkema. Aga meie tahame paremat seadust neile teha, ehk ei mitte kauemine nende isand ja meister olla.“ — Nõnda läks minu isand kogukonna pääwanem edasi ja jõudis wiimaks õhtu eel linna sauna, kus juba hulga teisi mehi ees leidis. Sauna lawal istudes tegi ta, kui oleks ta sügawas mõtes, luges mitukorda oma käesõrmi, kui tahaks teada, kas kõik kümme weel alles oliwad, rääkis wahete wahel ise enesega, aga ei lausunud muidu mitte ühe elawa hingele sõnakest, nõnda et teised, kes teda ei tundnud, neid weidraid kombeid imeks pannes arwama hakasiwad: see mees on wist pääst nõdraks läinud. Aga nemad ei teadnud mitte, et teda walitsewaks kogukonna pääwanemaks oli tõstetud ja kõrge auu üksnes temale haiget tegi. Natukese aja pärast küsis meie isand ühe mehe käest: „Kas see on ka seesama lawalaud, kas peal harilikul kombel walitsejad isandad istuwad?“ „Jah on,“ anti temale wastuseks. „Kuis olen ma kogemata nõnda osawalt seda õiget lawalauda leidnud!“ ütles kogukonna pääwanem. „Ma usun, lawa on kohe mind ära tunnud, et ma Kilpla kogukonna pääwanem olen.“ — Kui ta kaua lawal oli istunud ja tugewasti higistanud, astus sauna peremees tema ligemale ja küsis: „Hää sõber, kas pesite juba pead ja lasite oma keha wihaga nühkida? Kui ei mitte, siis tahan lehelist tuua ja teid puhtaks pesta.“ Kogukonna pääwanem, kes sügawa mõtede koorma all oli higistanud, kostis: „Armas saunaperemees, ma ei tea seda tõeste mitte ütelda, kas ma olen pestud, wõi weel alles pesemata. Sest ühel meie sugusel mehel on wäga palja arwamisi, mõtlemisi ja nõuupidamisi, et terwe kogukonna tulu kuskil kahju ei leiaks, ja kohtu seadused ja õiguse otsused parajal korral käiwad ja igapidi edasi jooksewad et meie neis asjus midagi süüdi ei leiaks. Ja iseäranis mul, kes selle peale pean arwama ja mõtlema, kuda ma kuningale osawat wastust pean andma. Sest pane tähele, mis ma ütlen: mina olen kogukonna pääwanem Kilplas.“ Kui linna mehed seda kuulsiwad, hakkasiwad nemad kõik ühest suust suure healega naerma, ja lasksiwad teda siis tema auu pärast ka weel ühe hää tüki peale kauba lawal higistada et nahk aga tolmas.