Juhan Liivi kogutud teosed VII/Võimatu
VÕIMATU.
„Kirjuta midagi, mis igavesele alusele jääb, kirjuta igavest tõtt,“ ütles ilu jumalanna tarkuse jumalannale.
„Ei ole võimalik, õde. Siis jääks see ainus kõigeks ja siis oleks mujal suremine, siis oleks kõige ots, maailma lõpp. Sina, ilu jumalanna, on sinu mõiste vasturääkimatu, igavene? Ei, teised nimetavad sind edevuseks.“
„Ja sind eksimiseks eneseks.“
„Nõnda on, õde.“