Eesti vana usk/Lõppsõna. Õiendused

Eesti vana usk
Matthias Johann Eisen

Lõppsõna.

Käesolev teos katsub harutada eesti mütoloogiaga ja legendidega enam-vähem kokkupuutuvaid rahvausu aineid, niikaugelt kui neid teose kolmes eelmises osas ei ole käsitlusele võetud; muud väljaspool seda mõistet leiduvad teated on kõrvale jäetud. Nagu teose esimese osa trükkimise ajal käsikirja tuli enam kui poole võrra kärpida, ei võidud käesolevagi osa kärpimisest mööda minna; mitut valmiskirjutatud peatükki pidin praegusi trükiolusid arvesse võttes tublisti lühendama ja teisi palju lühemalt kirjutama, kui oleksin soovinud. Usupunktidest leidsid siin ainult tähtsamad aset; oleksin kõik sellekohased ained sisse mahutanud, oleks teos kahevõrra suuremaks paisunud, see suuremakspaisumine aga trükkimise võimatuks teinud. Paraku ei ole teadetele alati võidud nende päritolu kohta juurde lisada. Numbrid klambrite vahel tähendavad mu kogu lehekülgi.


Õiendused.
Lk.  53.  O. Loorits, Läti usundi asemel lugeda Liivi rahva usund.
104.  „Kruse, Urgeschichte väidab Rutenbergi järele“ lugeda „Rutenberg väidab Kruse Urgeschichte järele.“
189.  juurde lisada: Harukorral nimetatakse sügisest pimedust ööemaks.