Eesti uuem mütoloogia/Elisabet
ELISABET, LIISA.
Ristija Johannese ema Elisabeti kohta on meie rahva mälestuses õieti vähe teateid alal. Tuntakse ainult ta päeva 19. novembril ja ei muud midagi. Kuna muil päevil enam-vähem kombeid peetakse, ei tea meie Elisabeti päeva kommetest, pruukidest midagi. Rahvas on Elisabeti pika nime ära moonutanud, hüüab ta päeva tavalisesti Liisabi päevaks, vahel ka Liisa päevaks. Mõlemad nimed on õieti lühenduse teel Elisabetist tekkinud, niisama ka Elsa ja Beti; nende viimaste järele päeva ei nimetata.
Kui ka Elisabet enesest rahva mälestusesse jälgi ei ole maha jätnud, tunnistavad mitmed ta nime järele nimetatud kirikud ometi, et teda vanemal ajal meie maal austatud ja pühaks peetud. Kursis oli keskajal kirik, mis Elisabeti kiriku nime kandis, aga suure Vene ja hilisema Rootsi sõja ajal täiesti ära hävitati. — Lihula Elisabeti kirik asutati vist juba 13. aastasajal, sel ajal, kui loss ehitati. Pärnu Elisabeti kirikul sellevasta ei ole püha Elisabetiga, ristija Johannese emaga tegemist, kui teda ka püha Elisabeti kirikuks vahel hüütakse. Selle kiriku alus pandi 25. juunil 1744 naiskeisri Elisabeti valitsuse ajal. Naiskeisri auks nimetati kirik Elisabeti kirikuks; ametlikult sellevasta kutsuti kirik hiljemini püha Elisabeti kirikuks, vaatamata selle peale, et evangeeliumi kirik mingisugust püha Elisabeti ei tunne.