Eesti muinasjutud (Kunder)/Sanepi küla
Sanepi küla.
Karitsa mõisa wäljal olla weel praegu üks wana küla ase. Seda kohta kutsuda sealt inimesed täna päewani Küla-aseme-mäeks. Nagu wanemad inimesed räägiwad, olnud seal wanal ajal uhke Sanepi küla.
Sanepi küla rahwas olnud terwel Wiru maal kõige rikkamad ja uhkemad inimesed. Sagedaste ei olla nad enam teadnuki, mis nad omas uhkuses ja ülemeelsuses kõik ära teinud. — Tihti pannud küla noored mehed Jaani päewa ajal hobused raudsaanide ette ja sõitnud siis kirikusse. Hobused olnud neil nii ilusad ja tugewad, et mõisa härra omadgi nende wastu ei saanud. Aga Sanepi küla mehed olnud ise ka nagu põrakad, suured ja tugewad üle Wiru.
Üks kord wedanud kaks Sanepi küla meest raudkangiga wägipulka, nii et kang kõweraks läinud.
Teinekord sõitnud jälle üks Sanepi mees püha päewa hommiku täkuga kiriku uksest sisse, rahwa sekka ning siis jälle tagasi kodu. Aga hobune läinud tee peal peruks ning wiinud mehe Porkuni alla aru peale, kuhu ta õnnetuma wastu kiwi seljast maha wiskanud, nii et ülemeelik mees surma saanud.
Neil olnud ka oma enese wiina köök, kellest praegugi weel tunnistäheks suur hauk wõi koobas Küla-aseme-mäe peal näha on. — Seal wiina köögis ajanud Sanepi küla peremehed järjestiku wiina, iga üks oma aasta tarwiduse walmis.
Praegu ei tea keegi enam sellest rääkida, millal see uhke küla ära kadunud ehk kes talle otsa peale teinud. Temast ei ole muud üle jäenud, kui selle mäele ja temast natuke eemal seiswa kase metsakesele Sanepi nimi.