Eesti mütoloogia/Tuulehaldijad

Eesti mütoloogia
Matthias Johann Eisen

Tuulehaldijad.

Ilmarise kõrval on ilmade ja tuulte üle veel tuulehaldijad valitsemas. Sarnaseks tuulehaldijaks võime Võrumaa sõkõtki arvata. Igal tuulel on oma haldijas. Kahju tegevateks tuulteks saavad pahade inimeste hinged. Need peavad igavese juudi viisi maailma mööda hulkuma, rännates kiunuma ja hulguma. Kreutzwaldi teadete järele tekitavad nõiadki kahjulikka tuuli inimestele haigusi ja õnnetusi tooma.

Tuulehaldijad kannavad mitmesuguseid nimesid. Kõige tuttavamad on tuuleema ja marumemm. Esimene tähendab tuule-, teine maruhaldijat. Rahvas tunneb aga ka tuuletaati. Ühe arvamise järele tulevad kõik tuuled tuuleema tütardeks lugeda, teise järele puudub sugulus tuulte vahel.

Kui ka tuuleema elatanud naisterahvaks peetakse, ei puudu tal ometi nooruse jõudu ja värskust mõne korra koguni tantsupidu toime panna, kus ta agaralt kaasa tantsib. Rahvasuu ütleb vahel tuulekeerust: „tuuleema tantsib.“ Inimeste seas palju paha silmates puhkeb tuuleema pisarile. Kui tubli tuule ajal sajab, nutab tuuleema. Kreutzwaldi teate järele kinkinud tuuleema inimestele muiste käsituule, et neil tarbekorral tuul ikka saadaval oleks. Vanarahva arvamise järele ei toonud tuul ainult haigusi ja hädasid, vaid ka abi. Ülepea teeb tuuleema inimestele tihti head. Marumemm selle vastab lõhub, purustab, hävitab.

Saaremaal kõneldakse, tuul tekkida tuuletaadi hingetõmbamisest. Tuulehaldijas — metsmees — asub metsas varjulises kohas puuoksal. Ta hingamine sünnitab tuule, kui ta ühest ninasõõrmest hingab. Mõlemast sõõrmest hingamise ajal tekib maru. Metsmees ei tule metsast iialgi välja; sellest ta nimi metsmees.

Kirjanduses puutume tuuletütardega, tuuletarega kokku. Need on luulelised nimed, kellele rahvasuu tuge ei anna.

Alati ei ilmu tuulehaldijas inimese kujul, vaid mõne korra ka mao ehk linnu kujul. Mao kujul esinedes nimetakse teda lohemaoks. Kajaka ja kulli kujul ilmub ta laevameestele laeva kohalt ehk laeva eest mööda lennates. Niisugusel puhul algab pea tubli torm. Vahel arvab rahvas niisuguse tuult tekitava linnu ometi nõiaks.

Mõne korra uinub tuulehaldijas mitmeks päevaks puhkama. Niisugusel korral katsutakse tuulehaldijat üles äratada, olgu kas vilistamisega, mao ülesriputamisega ehk kirve puu sisse löömisega. Maole loetakse veel iseäralikka tuulesõnu peale.

Meremehed saavad veel tuult tuulesõlmede lahtipäästmisest. Esimese sõlme lahtipäästmine toob paraja tuule, teise päästmine kange tuule, kolmanda päästmine maru.