Eesti mütoloogia/Sulevipoeg

Eesti mütoloogia
Matthias Johann Eisen

Sulevipoeg.

Alevipoja kõrval esineb teisena Kalevipoja seltsilisena Sulevipoeg. Kreutzwald laseb ta lugulaulus ühe põrgust toodud neiu enesele kosida, tuuslari selle neiu varastada ja Alevipoja ühes Sulevipojaga ära päästa. Sädemete saarel süütab Sulevipoeg piibu põlema, ehitab Alutaha hiljemini linna, laseb sõjast tulles vanamoori ennast petta, peab Lindanisas Kalevipojaga seltsis pidu, sõitleb viimast priiuseraamatu ärakinkimise pärast Varakale, sõidab ühes Kalevipojaga sõtta, kus teda puusast haavatakse; selle haava kätte ta sureb. Lugulaulu järele põletakse Sulevipoja surnukeha ära, ta hauale ehitakse aga kõrge mälestuseküngas.

Rahvaluule sarnaseid Sulevipoja tegusid ei tunne. Küll ei puudu Sulevipojal rahvaluules alus täiesti, kuid ta tegusid tunneb rahvaluule vähe. Sulevipoega Kalevipoja lugulaulu punudes toetas Kreutzwald ennast kõige pealt Fählmanni sellekohase üleskirjutuse peale:

Soilt tuli Sulevipoega,
Kaugeelt Kalevipoega,
Kätt pakkus Kalevipoega,
Suisa lõin Sulevipoega,
Kiuste lõin Kalevipoega,
Ise Aki neitsikene.

Nagu näha, põhjenevad need Fählmanni üleskirjutud read rahvaluule alusel, kui ka vähemalt Aki neitsikene sellele juurde lisatud. Dr. O. Kallase sellekohane uurimine on Sulevipoja nime nimetava laulu pikemale harutusele võtnud ja sellest mitukümmend teisendit leidnud (Wiederholungslieder, 7). Sulevipoja laulus kõneleb maailmakuulus „mina“ neiu, kudas ta metsa läinud, ja jätkab siis:

Sain sinna Sulevimäele,
Sulevi, Kalevimäele,
Seal seisis Sulevipoega,
Sulevi Kalevipoega,
Küsis multa suisa suuda,
Suisa suuda, kiuste kätta.
Ei mina annud suisa suuda jne.

„Mina“ kõneleb enesest edasi:

Suisa lõin Sulevipoega,
Läbi ta ihu ilusa,
Läbi ta pale punase jne.

Nuttes läheb neiu koju, kus ta seletab, et ta oma au hoides Sulevipoja tapnud. Ema kiidab selle teo eest tütart:

Ole terve, tütar noori,
Oma au hoidemasta,
Suurta koera surmamasta.

Laulul on Kreutzwaldi Kalevipojaga niipalju ühtlust, et ta Sulevipoja surmast kõneleb. Kuna Kreutzwald laseb Sulevipoja sõjas surra, esineb Sulevipoeg rahvalauludes Don Juanina, kes kallaletungimisel tütarlapse poolt Sulevi- ehk Kalevimäel surma saab. Harju teisendid tunnevad tavalisesti Sulevimäge, Viru teisendites puutume isegi Holepimäega kokku; viimane nimi tuletab Olevit meelde. Suuremas jaos teisendites puudub mäe nimi. Jääb hämaraks, kust seda mäge otsida. Igatahes kannavad mägi ja Don Juan sama nime. Kui ka Sulevi kõrval Kalevit nimetakse, ei ole meil ometi kahe mäega ega kahe Don Juaniga tegemist.

Küsitavaks jääb, miks rahvalaul neiu au kallale kippuja Kalevipojaks nimetab. Rahvalaulud ega rahvajutud ei tunne niisugust teisendit, et keegi neiu oleks kallalekippuja Kalevipoja ära tapnud, kui ka K. J. Peterson Kalevipoega Don Juaniks nimetagu ja Kreutzwald teda saarel tõesti sarnasena esitagu. Kalevipoja nimega puutume rööbasreas kokku; ta nimi puudub ometi paljudes teisendites. Dr. Kallase uurimise järele nimetab üks Lääne teisend kallalekippujat „Kungla kuulsaks meheks“, Viru teisendid „Hiie nooremaks poisiks“, „Tõrma tallipoisiks“, Järva teisend „sulges poisiks“, Pärnu teisend „nõmme peiuks“, Setu teisendid „mustaks meheks“, „nooreks meheks“, „pakan poisiks“ ehk kannab koguni nime „Edo ilma, päevi poega“.

Kõik need teisendid annavad põhjust oletada, et Kalevipojal selle juhtumisega tegemist pole, vaid ainsaks tegelaseks ikka Sulevipoeg jääb. Hädakorral võiksime lugu veel nii mõista, et Sulevipoeg üks Kalevipoeg olnud, eeldades, et Kalevipoeg üleüldse hiidu ehk vägimeest tähendab, seega ülepea palju Kalevipoegi olnud.

Kreutzwald on oma Sulevipoega kangelasena esitanud, rahvalaulude Sulevipoeg sellevasta muutub kõlbliselt langenud isikuks, kes Don Juani sarnase esinemisega teenitud palga saanud.

On arvamisi avaldud, et Sulev sula sõnast tuletud ja nimi õieti Sulav, Sulavi poeg peaks kuuluma, aga Kalevi mõjul Suleviks moondud. Lõpusõna Sulevi nime asjus alles ütlemata (vd. „Aadamast ja Iidamast“: Sulevipoeg).

Kolmas Kalevipoja seltsiline Olevipoeg kuulub kristlikku mütoloogiasse.