Eesti mütoloogia/Alevipoeg
Alevipoeg.
Rahvajutud iseäralikka Kalevipoja nimelisi seltsilisi ei tunne, küll aga Kreutzwaldi lugulaul. Selles esinevad kolm seltsilist: Alevipoeg, Sulevipoeg ja Olevipoeg, kõik „pojad“, nagu Kalevipoeg isegi „pojana“ esineb. Kõige sagedamini puutume Alevipojaga kokku.
Esimest korda kuuleme Alevipojast, kui Kalevipoeg Kikerpära soo ääres pahareti poegi tabab ja neile kohut mõistab (X, 58—563). Alevipoeg hakkab sel puhul Mustapallil mõõtma, kus pea talle veevaim ilmub, keda ta tüssab ja enesele suure noosi laseb kulda anda. Põhjata kübarat kullaga mitte täita suutes kutsub veevaim Alevipoja enese juurde viimast võlga kätte saama. Veevaimu poolt kurja kartes saadab Alevipoeg enese eest kannupoisi. Kullasaamise lugu kübara ehk saapasääre täitmisel on rahva seas laialt tuttav, kuid tegelasena ei esine iialgi Alevipoeg, vaid tavalisesti Hans, rehepapp ehk keegi muu isik. Niisama teatakse lugu Emajõe, Kasari, Pärnu jõe ääres ehk mujal nimepidi nimetud kohas olevat sündinud.
Alevipoja veevaimu tüssamise lugu kuuldes juhtub Kalevipojale Soome sepa võlg meelde. Vägimees saadab Alevipoja enese asemel seda maksma. Maksu maksmisest vaikib lugulaul. Ei imegi, sest rahvaluule ei tunne Alevipoja Soomes käimist. Vähe hiljemini kõneldakse, et Alevipoeg Kalevipoja poolt põrgust toodud noorema neiu enesele kodukanaks kosinud. Rahvaluule tunneb küll niisugust põrgust toodud noorema neiu kosimist, aga ei tunne sel puhul Alevipoja nime. Pea peab Alevipoeg uuesti tegevusesse astuma. Alutaga tuuslar „tõmmab“ Alevipoja teisepoole õe. Alevipoeg Sulevipojaga seltsis seda päästma. Tuuslar moondab neile teel järve ette. Alevipoeg sünnitab nõiavitsa varal silla järvele. Seda viisi päästavad Alevipoeg ja Sulevipoeg neiu. Sarnast järve sünnitamist tunnevad mitmed rahvajutud, muude hulgas ka Peipsi järve tekkimise lugu, kuid ükski jutt ei maini Alevipoja nime.
Maailma otsa otsimiselegi võtab Kalevipoeg Alevipoja kaasa, kus see ometi mingisugust iseäralikku tegevust ei avalda. Ainult mööda minnes nimetakse korra, et Kalevipoeg valvamise ta hooleks usaldanud. Üsna loomulik, et Alevipoeg sel teekonnal nagu unustusesse kaob, sest et rahvaluule niisugust teekonda Alevipoja poolt ei tunne. Pärast Lennuki teekonda kuuleme, et vägimees oma kolme seltsilisega sõtta läinud. Sõja lõpul puutuvad nad neljakesi leent keetva vanamooriga kokku. Alevipoeg hakkab leent keetma, aga pisike mehike sööb pajast roa ära. Samasugune äpardus juhtub Sulevi- ja Olevipojalegi. Alles Kalevipoeg napsab leemesööja kinni. Rahvasuu tunneb leemekeetmise lugu väga hästi, läheb aga Alevipoja ja ta seltsiliste tegevusest sel puhul täiesti vaikides mööda.
Kalevipoja tagasitulekut oodates tapab Alevipoeg suure härja, kellest 100 vaati verd valgub ja 1000 tündrit liha saadakse. Mõnda korda varemini taheti seda härga tappa, aga
Ei olnud meesta meie maalla, |
Suure härja tapmise lugu on Eestis väga tuttav. Rahvajuttude järele tapab Kalevipoeg suure härja, mitte aga Alevipoeg. Rahvalaulud teavad paljugi suurest härjast,
Kes pole ilmas ikkes käinud, |
Teisendis öeldakse selle härja kohta:
Toodi härga Türgimaalta, |
Ja jälle:
Kuu kaua orava jooksis |
Hakatakse suure härja tapjat otsima.
Tõin mina tapja Türgimaalta, |
Vend ehk igatahes nimeta isik „mina“, „tema“ tapab rahvalauludes suure härja, iialgi aga Alevipoeg. Viimase on Kreutzwald pannud härja tapma. Soomes sellevasta esineb nimeline härja tapja. Härga ennast kujutakse palju suuremaks kolliks kui Eestis.
Pää häilyi Hämehen maassa, = Pää helkis Hämehe maassa, |
Soome rahvalaulud ja Kalevala määravad selle härjamüraka tapjaks Virokannas nimelise taadi. Härg kipub taadi kallale, Virokannas põgeneb eest. Alles merest tulnud pöialpoiss tapab härja. Alevipoja aset ei täida Kalevalas ega rahvalauludes Virokannaski, vaid keegi väike nimeta tapja, just nagu Eesti rahvalauludeski nimeta isik. Mõnes Eestigi rahvalaulus ei taha härg Soome omast suuruse poolest palju maha jääda. Läänes näituseks lauldakse, et härg mannermaalt Muhu-, Hiiu- ja Saaremaale paistab.
Prof. K. Krohni uurimise järele on suure härja laul Lääne-Eestist pärit, kus teda pidudel lauldud, nimelt aga lõikusetalgu ajal pererahva kiituseks. Mõnekorra algab niisugune pidulaul kiitusega õlle tegemise eest. Pidutujus võis pidu või talgu jaoks tapetud härg varsti tuhandevõrdseks kasvada, sääsest elevant saada, otsekui see vanas Kalevalaski ilmub, kus härjal koguni üks jalg Aunuses, teine Turja tundrul, kolmas Wuokse kosel, neljas Lapi lahe ääres — härg võtab siis kogu Soome ja veel enam enese alla.
Siiski mitte ainult talgul ei lauldud laulu suurest härjast, vaid muugi pidu puhul, mil soe pea peremeheks tahab hakata. Kiidab laul härga ka hiidlahärjaks, kahaneb ta suurus ometi märksa, kui lugulaulust kuuleme, Kalevipoeg ja Alevipoeg söönud ta kahekesi ära, ilma et muid võeraid oleks appi kutsutud ehk härjast midagi järele jäänud.
Pärast härjasöömist saab Alevipoeg Kalevipojalt ühe kullakoti kanda. Selle viib ta vist, niisama kui Kalevipoeg oma kolm kotti, Lindanisasse, kus suur söömapidu algab. Sellest võtab lugulaulus Alevipoeg agaralt osa, kuna rahvasuu niisugust lugu ei tunne.
Varsti selle peale algab sõda. Enne sõttaminekut matab Kalevipoeg Alevi- ja Sulevipojaga oma suure varanduse maha. Sõjas annab Kalevipoeg oma kannul kilbi kandmise Alevipoja hooleks. Pärast ägedat võitlust sammub Alevipoeg kõrgete kallastega järvest janu kustutama, kuid upub sinna. Seltsilised tõmbavad surnukeha veest välja ja matavad künka alla. Rahvasuu ei tunne niisugust Alevipoja surma lugu.
Ülepea ei tea ükski rahvajutt Alevipojast kõnelda, kellele Kreutzwaldi lugulaul mõnda tegu teha annud.
Harukorral astub Kalevipoja kõrvale Alevipoeg. Rahvalaul armastab mingisugust nime korrata, kuid korrates muudab ta nime, et enam vaheldust saada. Ni näituseks:
Udres, kudres poisikene.
Ehk:
Mareta, kareta neidu.
Ehk jälle:
Mina sõitsin Viiburisse, |
Samal viisil näikse nime väänamise teel Kalevipojast ka Alevipoeg olevat tekkinud. Kuna korratud nimi tavalisesti õige nime väändena esineb, on Kreutzwald Kalevipoja nimest väänatud Alevipoja nime hoopis teise isiku nimeks pidanud ja sel põhjal loonud Kalevipojale seltsimehe Alevipoja. Kalevala kangelased Väinämöinen, Ilmarinen ja Lemminkäinen mõlkusid Kreutzwaldil meeles, ta tahtis Kalevipojale seltsilisi luua ja sel põhjusel manas ta kolm seltsilist Alevipoja, Sulevipoja ja Olevipoja välja. Kindlamat sidet mainitud seltsilisel ometi Kalevipojaga ei ole. Alevipoja suhet Kalevipojaga võime Kalevala Tieraga võrrelda. Niisamasuguse möödamineva osa kui Tiera Lemminkäise tegevuses leiab, saab Alevipoeg Kreutzwaldi järele Kalevipoja elus, olgu ka, et see lugulaul Alevipojast rohkem teab kõnelda kui Kalevala Tierast. Siiski igatahes jääb Alevipoeg niisama kõrvaliseks isikuks kui Tiera. Ei ole imegi: Kreutzwaldi luulesünnitus ei või rahvaluule tootes peategelaseks saada.