Eesti mütoloogia/Salme
Salme.
Salme ja Linda sündimise lugu tuletab omast kohast Greeka mütoloogia ilusat Helenat meelde, kes ühtlasi kahe vennaga munast sündinud. Lesknaine leiab karjateelt kana, tedremuna ja varesepoja. Kana haudus muna välja. Kanast kasvab Salme, tedremunast Linda, varesepojast vaenelaps.
Salme lugu tunneb Kreutzwaldi Kalevipoeg, tunnevad rahvalauludki, teavad üleüldse tast aga vähe peale imeliku sündimise ja kosimise jutustada. Kosimine sulab täiesti ilmaneitsi kosimise looga ühte.
Setu rahvalaulud ei tunne Salmet, vaid Salme asemel kannab mõrsja neil Kureneiu nime, olles ometi sama, mis mujal Salme.
Täht võelakse peiuks vasta, söödetakse, joodetakse. Täht aga ei taha enne Salme kättesaamist süüa ega juua. Sedasama avaldavad Setu laulud Kureneiu kohta. Täht viib Salme ehk Kureneiu enesega kaasa ja sellega lõpevad teated neiu kohta. Soomes kannab kositav neiu Suometare nime. Lönnroti kaudu jõudis, nagu prof. K. Krohn näidanud, laul Soome, kus laulu tegelane enesele uue nime omandas. Enne Lönnrotit laulu Soomes ei tuntud. Suometar tähendab soomluse kaitsevaimu. See on rahvuse jumalastamine ega või rahvasuust saadud olla, ütleb prof. K. Krohn. Soomluse ärkamise ajal hakati Suometare nime õige ohtralt tarvitama. Kosimiselugu tundsid ometi Soome rahvalaulud juba varemini.
Prof. K. Krohni tõendamise järele on Salme laul Eesti läänerannas tekkinud ja sealt üle kogu Eestimaa laiale lagunenud. Ei peatanud Narva jõel, vaid tungis edasi Ingerisse, Karjalasse, Aunusesse, isegi vepslaste alale.
Eesti läänerannas laulu tekkimist juhatab nimigi kätte. Saaremaal seisab lauludes alati Salme sula sõnaga ühenduses, siis ikka „sula salme“. Salm on väin Saaremaa juures ja niisama jõgi Saaremaal. Salme ei olnud siis alguses mingisugune isikunimi, vaid veekogu. Mitmes rahvalaulus kõneldakse koguni salme Marist ehk Kadrist. Võru pool ja Setumaal kaob aga Salme nimi täiesti ja asemele astub Kureneiu, kes kasvama pandud kurest sigib. Nimi muutub, aga aine ise jääb sekssamaks.
Aja jooksul muutus kas võeriti mõistmisel ehk muul põhjusel sula salme inimesenimeks, kuna alguses ainult sula salme neitsikesest kõneldi. Inimesenimena esineb Salme Kalevipojas ja mõnes rahvalaulus.