Eesti kirjanduse ajalugu (Hermann)/Luuletajad ja luuleliselt ning luule üle kirjutajad
Luuletajad ja luuleliselt ning luule üle kirjutajad, kellest mõned ka jutustajad.
Luuletajaid, kes salmikogusid on kirja pannud ja ilmutanud, on Eesti keeles õige rohkesti. Meie oleme paljudest juba üksikult kõnelenud, nagu Kreutzwald, Jannsen, Koidula, Feundlich, Malm, Willigerode, Kuhlbars, Hurt, C. R. Jakobson, Hermann, Bergmann, Kunder, Weske, Redlich, Eisen, Harry Jannsen, Anna Haawa, Elise Aun ja teised. Järgmises nimetame weel teisi, kes seni nimetamata jäänud.
B. Gildenmann, kellest juba enne oleme kõnelenud, kirjutas luulded „Lillekesed“ I. jagu 1864 ja II. jagu 1866.
J. Rosenberg salmis „Nekruti laulud“ 1875.
M. Leppik salmis lauliku „Järwamaa laulik“ 1882.
M. Teimann andis trükki „Laulja kodumaa nurmedel“ 1884.
P. Südda, sündis Saaremaal Kihelkonnas küünlak. 20. p. 1880, köster ja kihelk.-kooliõp. Saaremaal Kärlas, andis wälja „Suur Töll, Saaremaa wägimees“ 1883 ning siis weel „Kane Aadu kosjakäigid“ 1885. Hoolega on ta iseäranis Tölli materjali kogunud. Suur Töll on nimelt Saaremaa Eesti rahwa kohta sedasama, mis Kalewipoeg kindla maa eestlaste suus. Tema juttu siis elustada, tähendab wäga tähtsat kirjatööd. Siin ootab weel täieline materjal korjajat ja korraldajat. Südda on aga tubli alguse teinud ja ka tubli raamatu wälja andnud.
M. Lembit salmis luuldekogu „Uus Eesti laulik“ 1885.
Jakob Liiw salmis luuldekogud „Wiru kannel“ I. jagu 1886 ja II. jagu 1891 ning „Leina lilled“ 1894.
K. Krimm, endine rahwa koolmeister ja pärastene „Sakala“ toimetuse liige, kes noorel eal suri, kirjutas pikema tähelepanemise wäärt luuletuse „Saatuste ja wale wangis“ 1887.
A. Lattik luuletas „Ellerheinad isamaa aasadelt“ 1887. Muidu on Lattik õige rohkesti ajalehtedesse kirjutanud ja luuletanud.
P. Laredei sulest on tulnud „Laulu lind laanesoo lepikust“.
K. Sööt on tähtjas luuletaja ja jutustaja. Ta on kirjutanud „Aasa õied“ I. jagu 1890 ja II. jagu 1891, siis weel „Rõõm ja mure. T. Grenzsteini joonistatud piltidega“ 1894 ning jutu „Kuldala. Külajutt õpetuseks noorele ja wanale“ 29 pildiga 1896.
„Liina Täker’i luuletused“ ilmusiwad 1891.
A. M. Saar kogus ning andis wälja 1891 „Tõeterad“, see on kogu iga sugu tarku ja terawaid ütelusi Eesti paremate kirjameeste sulest. See oli esimene säärane kogu Eesti keeles.
A. O. Neufeldt salmis „Sätendawad tähed“ 2 jagu 1892 ja „Eewa. Pildike rahwa elust“ 1893.
H. Schmalz luuletas salmid „Ööpik Wõhandu kaldalt“ 1894, milles mitmed andega salmija luulded leida.
A. Rennit, kes õige palju salmikuid on ajalehtedes awaldanud, pani kirja „Nurmelt ja niidult“ 1894.
J. Leidin ehk päris nimega Speek, on Eesti ajalehtedes, kõige rohkem „Postimehes“, wäga palju salmikuid awaldanud ning on andeline luuletaja, kuid iseraamatus ei ole temalt midagi wälja tulnud.
Adam Peterson andis enese luulded nime all „Adam Petersoni laulud“ 3 jagu 1895 wälja, mis tähele pandaw luuletöö on.
Liisa Reinwald salmis „Koidu kannid“ 1895.
P. Fr. Kõiw andis trükki luuldekogu „Eesti nooremate luuletajate album“ 1896 ja ilmutas ajalehtedes kirjasid ja luuldeid.
R. Laene andis wälja luuldekogud „Laada laulik“, „Sõa laulud“ 1892 ja „Reisi-laulik“ 1896.
A. Pert toimetas trükki kirjad ja lehed „Lendleht meie luulekirjanduse parandamiseks“ 1893, „Feoffan,“ algupäraline näitemäng 4 järgus 1894, „Jõulu leht“ 1895, „Nelipühi leht“ 1896, „VI. Eesti üleüldise laulupidu album“ 1896, „Jõulu album“ 1897, „Lihawõtte album“ 1897.
J. Tilk, kooliõpetaja Torist ja pärast „Olewiku“ toimetuse liige, kirjutas „Joowastawad joogid“, „Torni Tooma elukäik“ 1898 ja „Töömehe sõber I. anne“ 1892, ja mitmed kirjad ajalehtedesse.