2. Hansa.
13. aastasajal tõusis skandinawlaste pigistuse pärast kauba asjus Saksamaa kauplewate linnade nõnda nimetatud hansa ühendus, kes wastastiku aitamise läbi kauplemist kergitama ja merd kardetawatest mererööwlitest pidi puhastama. Selle kordasaatmiseks pidasiwad hansa linnad oma kuluga sõjalaewu. Hamburg, Lüübek ja Breemen oliwad pea hansa keskkohad. Aastal 1285 astusiwad Riia, Tartu ja Tallinn selle seltsi liikmeteks. 14. aastasaja teises pooles oli hansas juba 77 linna. Läänemeremaade linnadest oli Riia kõige suurem ja tähtsam. Tema säädused oliwad peaaegu seesamasugused nagu Breemenis; aastal 1226 oli ta ka Breemeni wapi enesele wõtnud, mille pääl müür wallalise wärawaga ja kahe torniga seisab; nende wahel on kaks wõtit ja piiskopi rist. Riial oli pääle kaubalaewade ja sõjawäe ka isiäralik sõjalaewade kogu; ta kauples kangesti ja andis kodanikkudele maid laenuks. 1270 purjutasiwad Riia laewad mere pääl oma lipu all. Kiriklikkudes asjus kuulis Riia linn alati piiskopi sõna ja laskis teda enesele sagedasti uusi õigusi anda; ilmlikkudes asjus oli ta aga täiesti oma peremees. Pääle Riialinna oliwad noores Liiwimaa riigis weel kaks wäge, mis meile juba tuttawad. Et igamees isiwalitseja ja isiwoliline tahtis olla, walitses nende wahel alaline tüli.