Üleüldine ajalugu (Bergmann)/2124
IV. Järk: Inglis maa.
§ 112. Alfred Suur.
Alfred: 871—901.1. Egberti järeltulijad (§ 95, 3) pidiwad alalõpmata Normanlastega wõitlema, kes aast aastalt ikka uueste maad laastasiwad, kunni kauniste kaswatatud Alfred, keda ajalugu pärast Suureks hüüdnud, walitsema sai 871. Aga temagi wõidud ei mõjunud, sest uued hulgad ilmusiwad ning sundisiwad teda wiimaks, sest et terwe riik ära oli wõetud, üht talwet ühe Karjase onnis.karjase onnis sulasena elama. Sääl olla perenaene teda korra kolde ette tule juure jätnud, et leibade järele walwaks. Aga mees lasknud, tulewate lahingite pääle mõteldes, leiwad ära kõrweda, nii et naene tõrelenud: „Küll su hambad, laisk sulane, leiwa pääle terawad on, aga järele waatamas ep ole sul silmi ega käsi!“ Kuid teisel kewadel kogus arwatud sulane oma ümber niipalju ustawaid, kui wõimalik, ning käis mülgaste tagant leerist Normanlasi tülitamas. Daani leeris.Korra läks ta ise koguni waenlaste leeri, kuhu ta kandlilööja riides sisse pääsis, uuris ta läbi ja läbi ära ning kutsus siis kõiki sõdiwaid Inglasi oma lipu alla. Suure rõõmuga täideti seda ning Eddingtoni lahing: 880.Eddingtoni lahingis 880 sai tema Normanlastest, kelle leeri ta ära wõttis, täieste wõitu, nii et nende kuningas ristiusku heitis ning ennast Alfredi laenuliseks tunnistas. Mõne aja takka tuliwad küll Normanlased tagasi, aga pidiwad tühjalt ümber pöörma. Nüüd wast wõis Alfred rahu kaitsmises oma riigi hääd taga nõuda.
Alfredi sisemine tegewus.2. Seesama käsi, kes 56 lahingis oli wõidelnud, wõttis rahu päiwil sule kätte ning kirjutas oma rahwalle kõige tarwilisemaid raamatuid ning seesama mees, kes sõjas alati esimene olnud, oli ka rahus esimene igal pool. Maajautus.Ta jautas parema korrapidamise pärast maa wäiksisse maakondadesse ning neid weel iseosadesse, nii et iga kümne waba perekonna pääle üks kümnik ammetisse seati, kes oma alla ustud meeste eest pidi wastutama. Kohtupidamine.Ning sündis tema wallas kedagi kurja ja ta ei suutnud kuul ajal süüdlast kätte saada, siis pidi ta ise, kui tarwiline wabandus puudus, kahju tasuma. Sai aga kuningas kohtumõistja kuskilt waleteu päält kätte, siis sellel armu loota ep olnud. Ja pea oli maa kurjategijaist nii lage, et ‚kuldkukru kautaja kuu aega hiljem oma raha säältsamast leidis, kuhu ta kukkunud‘. Niisamuti kandis kuningas Kirik ja kool.kirikute, kloostrite ja rahwa õpetamise eest hoolt. Õpetatud mehi kutsus ta wõerailt mailt oma riiki ning laskis neid õpetuseraamatuid muretseda, kellest ta isegi mitu walmistas. Elukord.Mitte wähem ep olnud tema mure põlluharimise, käsitöö ning kauba-ajamise eest: lõhutud külad ja linnad ärkasiwad tuhast ilusamalt üles, uusi ehitati hulk juure, London tõsteti päälinnaks ning laewad kandsiwad kaupa maalt maale. Ka saatis Alfred ühe laewa Wulfstan.Wulfstani juhatamise all uusi maid üles leidma: see mees käis meiegi maal ning tema sulest on kõige wanem meie rahwa eluwiiside peegel olemas. Alfredi †: 901.Alfred suri 901. Tema järeltulijate päiwil hakkasiwad Normanni sugu Daanlased endist wiisi pääle tungima ega jätnud enne järele, kui maa nende alamaks sai.
§ 113. Normanlased Inglise auujärjel.
Daanlased Inglise auujärjel: 1016—1042.1. Juba ligi sada aastat oliwad Daanlased Inglis maad laastanud ega olnud selle wasta mingi maks ega wõit mõjunud, waid mida enam anneti ehk saaki saadi, seda südimaks nad läksiwad. Et neid ka kaunis hulk sinna elama asunud ja nad oma wanu kombeid ei unustanud, lootis kuningas Ethelred sest abi, et ta kõik omas riigis elawad Daanlaste tape: 1002.Daanlased ühel ainsal ööl ära hukata laskis. See oli ta enese walitsuse ots: Daani kuningas Sweno tuli nii suure hulgaga maale, et Ethelred riigi temale jättis ning ise oma rahwa seast ära põgenes. Pärast püüdis ta küll kadunud walitsust tagasi saada, aga Ethelredi poeg Kanut I.: 1016—1035.Kanut I. sundis teda tugewa käega taganema. See wägew ning tark würst seadis Alfredi seadused, mia unustusse sattunud, jälle jalale ning tegi ühtlasi Daanlastele ning Inglastele õigust. Aga tema poegade päiwil nõrkes Daanlaste wõimus ning lõppis nende surmaga Inglis maalt koguni, kus Angelsaksi sugu Eduard III.: 1042—1066.Eduard III. auujärje pääle astus.
Normanlased Inglise troonil: 1066—1154.2. Weel Eduardi III. walitsuse ajal, kellel lapsi ep olnud, tingis Normandia (§ 110, 2) herzog Wilhelm tema lähemalt sugulaselt Inglise walitsuse eneselle. Aga kui kuningas suri, ei peetud endisest mahategemisest maikugi lugu, nii et Wilhelm, sõjariistad käes, wõtma läks, mis hääga ei antud. Suure wäega Inglise rannas maale astudes kukkus ta maha ning, et sõjamehed seda õnnetuse täheks ei loeks, hüüdis ta kähku: „Kinni sind hoian, minu Inglis maa!' Ja pea wõitis tema Hastingsi lahing: 1066.Hastingsi lahingis 1066 oma wastase ära, kes ise surma sai ja terwe Inglis maa wõitja kätte jättis. Sedamaid laskis wõidurikas Wilhelm I. uusi alamaid oma walju kät tunda: wägisi asutati laenuwalitsus endise wiisi asemelle, suurepõllumehilt wõeti, sest et nad wasta tõrkusiwad, nende maad ära ning anneti Normanlastele, Prantsuse keel tõsteti riigi- ning kohtukeeleks. Uue keelega sulas endine Angelsaksi keel Inglis keel.nüüdseks Inglis keeleks aega mööda kokku. Wilhelmi I. järeltulijatel oli osalt omal, osalt Prantsuse maal alati sõdimist, kunni Stephani I. 1154 tema suguwõsa ära kustus. Siis sai Plantageneta sugukond Inglise krooni alla (§ 137).