Üleüldine ajalugu (Bergmann)/1325
V. Järk: Rooma wõitlemine ja wõit Greeka maal ning Asias ja Hispanias.
§ 63. Illyria ja Makedonia sõjad.
Illyria sõda.1. Enne weel, kui Karthago langes, oli Rooma riik ka ida küljes oma radasid laiemalle lautanud. See sündis esmalt Illyria sõjas. Selle rahwa walitsuse juure läkitas Rooma senat saadiku nõudma, et nemad mererööwimise maha jätaksiwad; aga nende kuninga emand — kuningat neil ep olnud — laskis wastuse asemel saadiku ära hukata. Kuid senati wiha süttis põlema ja sõjawäed saadeti rööwliriigi wasta. Nad saiwad wõimust tema üle ning sundisiwad teda raskelle rahule: ta pidi kõik linnad ja paigad, mis pääle kodumaa tema päralt oliwad, käest ära andma ja laewad ära kautama; üksi 2 laewa oli tal luba pidada. Hiljemini tehti mässu pärast Illyria Rooma maakonnaks.
2. Makedonia sõda: 200—197.2. Esimese Makedonia sõja lõpul (§ 61, 6) oli kuningas Philippus III. pidanud tõutama mitte midagi nende riikide wasta teha, mis Roomaga sõbruses elada. Aga tõutus hää mees: nii kui Rooma soldat üle piiri astus, oli Philippusel küll Illyria, küll Greeka rahwaga tegemist; jah, ta saatis isegi Karthaglastele abi ja Zama lahingis langes ka Makedonia mehi. See kõik ei jäänud mitte Roomlaste silmade eest warjule. Ja kohe pärast Zama rahu läksiwad Rooma wäed teiseks Makedonia sõjaks üle mere. Aga õnne ep olnud mitte enne kui kolmandal aastal: siis sai konsul Flamininus Achäi ühenduse abiga Makedonlaste üle Kynoskephalä lahing: 197.Kynoskephalä ehk „Koerapää kinkude“ kohal täieste wõitu, nii et Philippus rahu palus. Rahu.Seda anti talle wana tutwa hinna eest: tema pidi kõik maakonnad ja linnad pääle päris Makedonia käest ära andma, laewad Roomlaselle jätma, sõjawäge wähendama, 1000 talenti sõjakulu maksma ja tõutama Rooma lubata mitte kussagi rahu rikkuda.
3. Makedonia sõda: 171—168.3. Raske oli Makedonia kuningalle kahju kannatada ja tõutatud tingimisi täita: ta ihkas hääl meelel endist wõimust tagasi. Kuningas Perseus, Philippuse poeg, walmistas ennast kibedaste wõitlemise wasta: kogus wäge, korjas raha ja moona, tegi lepingut ja abiseadust piirirahwastega, aga kõik nii salaja, kui iial wõimalik. Aga üks Rooma sõber andis asja senatille teada, kes kohe kolmandat Makedonia sõda kuulutas. Ka nüüd läksiwad Roomlastel 2 aastat kasuta mööda. Aga konsul Ämilius Paullus wõitis kolmandal sõja aastal 168 Makedonia wäe Pydna lahing: 168.Pydna all nii ära, et Perseus ise wangi sattus, Makedonia maa maksu alla pandi ja 4 jakku jautati, et ta eluwõim seda kiiremalt wäheneks. Seda wiisi elas Makedonia riik weel 20 aastat: siis püüdis üks Wale-Philippus Rooma maksu alt mässu läbi lahti saada, mis aga mitte korda ei läinud. Rooma wägi wõitis täieste ja Makedonia Rooma maakond: 148.Makedonia sai Rooma maakonnaks 148.
Greeka maakond Achaja: 146.4. Ka Greeka maa pidi oma iseriigi nime kautama. Seks andis asja riid Achäi ühenduse ja Sparta linna wahel. Rooma wäed tuliwad, wõitsiwad ühenduse wäed ära ja konsul Mummius sai 146 Korinthuse linna kätte ning häwitas tema tulega ära. Mummiuse kohtlus.Enne põlema süütamist riisus Mummius kõik kunstasjad, nagu pildid, kujud, ehted ära ning laskis nad laewa kanda. Mis aga mitte ta meele pärast ep olnud, seda müüs ta enampakkujalle ära. Ühe kuulsa meistri maalitud pildi eest pakuti wäga palju: Mummius pidas teda sellepärast üheks nõiduse riistapuuks ning käskis omale hoida. Ka andis ta soldatitele kange käsu: „Hoidke, et teie midagi katki ei tee! Muidu peate teie oma kulu pääl Roomas ära parandada laskma!“ Pärast Korinthuse langemist ühendas Mummius Peloponnesuse ja Hellase üheks Rooma maakonnaks Achaja nime all, kuna Epirust ja Thessaliat Makedonia juure loeti.
§ 64. Syria sõda.
Antiochus III: 190.1. Pärast teist Makedonia sõda läks waenutuli Rooma ja Syria maa wahel põlema. Säälne kuningas Antiochus III. wõttis mitu linna, mis Makedonia Rooma käsu pääle wabaks oli lasknud, oma kätte, ilma et ta Roomlaste keeldu ehk noomimist kuulis. Tema ütles: „Kas Roomlasel Italias ruumi ep ole: mis temal minuga Syrias asja on?“ Päälegi tuli Hannibal, keda Rooma walitsus Karthagost oma kätte päris, temalt warju otsima ja andis talle nõuu Italia maale minna: ‚oma kodus olla Roomlane kõige nõdrem‘. Aga Antiochus arwas enese targema olewat ning tõttas Greeka maale. Aga sääl oli ta natukene pikaline, nii et Rooma wäed Thessalia maani jõudsiwad. Thermopylä lahingis ei saanud ta wõitu ning ruttas ära Asiasse. Aga konsul Lucius Scipio, wanema Afrikanuse wend, pärast Asiatikuks nimetatud, wõitis ta Magnesia lahing: 190.Magnesia lahingis nii ära, et ta rahu palus. Seda ta ka sai, aga nendesamade tingimiste all, kui Makedonia kuningas.
Aasta: 183.2. Ka Hannibal pidi rahu tehes Roomlaste kätte antama. Aga ta põgenes edasi ja jõudis Bithynia kuninga kotta. Sinnagi tuliwad Rooma saadikud ja pärisiwad Hannibali pääd. Kuningas Prusias oli ju walmis oma kaitsealust ära andmas, kui Hannibal ise Rooma rahwast ära wandudes surmarohu läbi omale otsa tegi aastal 183. Selsamal aastal suri ka tema wägew wõitja Scipio Afrikanus. Weel kolmas tähtjas mees suri sellel aastal: Philopömen (§ 44, 4) pidi Messene wangis kihwtikarikat tühjaks jooma.
Antiochus IV.3. Oma isa äpardust meeles pidades kuulis kuningas Antiochus IV. alandlikult Rooma senati sõna, ehk see küll temale hoopis raske oli. Tema tahtis Egiptuse maad oma alla heita ja oli parajaste Alexandria linna ümber piiramas, kui Rooma saadik kuninga juure tuli ja teda Egiptusest käskis ära minna. Kuningas lubas enne oma ülematega aru pidada. Sääl keerutas saadik oma kepiga rõnga kuninga ümber liiwa sisse ja ütles: „Enne kui sinu jalad üle selle rõnga astuwad, olgu selge otsus Roomlasel käes!“ Ja Antiochus tegi, mis nõueti. Aga koju minnes kustutas ta oma wiha Juuda maal, nagu Makkabejide raamatutes räägitakse.
§ 65. Hispania sõda.
Hispania maa.1. Hispania maa oli teisest Puunlaste sõjast saadik nimepidi Rooma alam, aga tõe poolest ep olnud ta seda mitte. Wahwad mägestiku suguharud, iseäranis Lusitanlased, hoidsiwad oma wabadust enam kui hõbedat ja kaitsiwad teda enam kui kulda. Nende käest pidi suurem osa maad alles samm sammult were ja higiga ära ostetama.
Numantia.2. Kõige wisam wasta panemas oli Lusitanlaste linn Numantia, mis kõrgelle kaljutipule oli ehitatud oma rahwalle warjuks, aga waenlastelle hirmuks. Terwelt 10 aastat ei saanud Rooma wäed tema müüride all mitte muud kui kahju. Siis saadeti Karthago kautaja Scipio sinna ja tema sai poolteise aastase ümberpiiramise järel nälja abiga linna kätte, aga — leidis üksi surnukehasid eest: kõik sõjasurmast üle jäänud kodanikud oliwad ise oma elu wõtnud, sest orjapõli oli nende meelest hirmsam kui surm. Numantia ots: 133.Scipio häwitas linna ära ja sai selle eest omale weel „Numantianuse“ auunime. Nüüd jaeti Hispania kaheks Rooma maakonnaks.
Pergamuse riik Rooma oma: 133.3. Selsamal aastal, kui Numantia langes, suri Pergamuse kuningas Attalus III. Pärijat tal ep olnud: pärandajaks oli ta oma testamendis Rooma riigi nimetanud. Seeläbi saiwad Roomlased terwe rikka maakonna Wäikses-Asias waewata ja waenuta oma kätte. Rooma riik.Nõnda oli nüüd Rooma woli all: 1. Europas: terwe Italia, terwe Hispania, Greeka ja Makedonia maa, Illyria maa; 2. Afrikas: endine Karthago riik Afrika nime all; 3. Asias: Pergamuse riik.