Üleüldine ajalugu (Bergmann)/1311

Üleüldine ajalugu
Jaan Bergmann

Kolmas osa: Rooma riik.

Esimene piir: Kuningriik.

I. Järk: Rooma riik ja tema rahwas.

§ 46. Rooma rahwa eluase.

Rooma rahwa tähtsus.1. Kuna Greeka maa oma teaduse ja tarkuse, kunsti ja osawuse läbi wanal ajal tähtjas oli ning täna päewani on tähtjaks eeskujuks jäänud, sai Rooma riik kuulsaks oma wägewuse läbi waenuwäljal ja oma osawuse läbi kohtulauas. Tugewal käel heitis ta kõik ümberkaudsed maad, nii pikalt, kui nad sellel ajal tuttawad oliwad, oma alla ja asutas suure maailma riigi, kelle süda Italia poolsaarel oli, kuna liikmed endid kolme maailma jakku laiali lautasiwad. Ning nende wägew walitsus walmistas, ehk küll Rooma rahwas ise mitte suur tarkuse uurija ep olnud, teed haridusele, mis Greeklastelt wälja hoowas, neile maadelle, kus weel paks pimedus ja harimata toorus walitses. Nad ep olnud mitte tarkuse loojad, waid toojad: nad jagasiwad wälja, mis ise oliwad Greeka maalt pärinud.

Eluase.2. Italia poolsaar ulatab Alpi mägestikust Wahe mereni; pikk Appennini mägestik lahutas teda juba wanaste kahte poolde idast läände lugedes. Põbjast lõunasse minnes langes maa kolme jakku: Põhja-Italia, Kesk-Italia, Lõuna-Italia.

Suur maa.I. Põhja-Italia ehk Gallia cisalpina jautati 3 osasse: 1. Liguria maakonnake lääne sõrwas, kus Genua linn; 2. Gallia transpadana ehk maa Alpi mägestiku ja Paduse (nüüd Po) jõe wahel, kus Mantua ja Verona linnad; 3. Gallia cispadana ehk maa Paduse jõe ning Appennini mägede wahel, kus Mutina ja Ravenna linnad. Põhja-Italiat ei loetud mitte päris Italiaks, waid arwati maakondade liiki.

II. Kesk-Italias oli 6 maakonda, kellest 3 lääne pool, 3 ida pool Appennini seisiwad. Lääne pool oliwad: 1. Etruria, kus Klusiumi linn; 2. Latium, kus Rooma linn oma ema Alba Longaga ja sadama Ostiaga; 3. Kampania, kus Kapua linn ja Bajä ujumise paik. Ida küljes oliwad Picenumi, Umbria ja Samniumi maakonnad.

III. Lõuna-Italias ehk Suurel-Greeka maal oli 4 maakonda, kelle lõnnapoolsema nimi Bruttium, kus Rhegiumi linn, ja idasopis Kalabria, kus Tarentumi ja Brundusiumi linnad tähtsamad oliwad.

Saared.3. Pääle suure maa loeti mitmed saared Italia juure: 1. Sikelia ehk Sicilia, lõuna tipu wastas, kus tulepurskaw Ätna ja kuulus Syrakusä linn ning Panormuse sadam; Sikelia saar oli üliwäga wiljakas ja sellepärast hüüti teda „Rooma wiljasalweks“. 2. Sardinia. 3. Korsika. 4. Sikelia rannas Ägadi ja Lipari saarestikud.


§ 47. Rooma rahwa sugude aru.

Suguharud.1. Seesinane Italia maa oli wanast ajast saadik mitmete suguharude päralt, kes sündimise kui ka keele ning loomu poolest sugugi sugulased ep olnud. Nemad oliwad jault endine pärisrahwas, jault sisse rändanud suguwõsad. Haridus oli nende keskel mitmekesine, siiski mõne seas kaunil järjel. Nimelt wõib seda Etrurlaste kohta öelda. Wähem haritud oli Latini ja Samniti sugu.

Etrurlased.2. Etrurlased elasiwad Etruria maal Paduse ja Tiberi jõe wahel. Sääl oli 12 walda, igaüks ise walitsusega, kuid ühe kaitseseaduse läbi ühendatud. Papiseisus oli siin mõisnikuseisusega üks ja seesama ning Walitsus.walitsus oli tema käes. Nende seast waliti waenu ajal würst ehk Lukumo. Würstil oli sõja ajal woli elu ja surma üle; selle täheks käisiwad 12 liktorit ta kannul, witsakimbud käes, kelle keskelle kirwes oli köidetud. Enne wanaste walitses weel ka kuningas ehk Lars üle kõikide waldade, aga pärast ei walitud mitte enam kuningat. Pääle papi-mõisniku-seisuse oli sääl weel waba põllumeeste seisus, kellel aga wähe õigust oli, ja popsiseisus, kellel mitte hääle õigust ep olnud ei kohtu ees ega kuskil, waid nende peremees pidi neile suuks olema: nemad pidiwad aga sõna kuulma. Sellepärast oli nende nimi ka „clientes“, kliendid, mis „kuuljad“ tähendab. Usk.Etrurlaste usk oli täheteenistns ja neil oli 12 ülemat ja 12 alamat jumalat. Mälestused.Nende linnad oliwad tugewad ja müürid kõrged, aga ilma lubjata üles ehitatud. Nende kunsttöödest on wasest walatud kujusid ja sauest tehtud ilusaid potte ja kunstlikka sõjariistu haudadest leitud, mis tunnistawad, et nende osawus mitte wäike ei olnud. Roomlased wõtsiwad walitsuse ja seisuse ja jumalateenistuse korra kõik Etrurlastelt, muud kui muutsiwad mõnda ja uuendasiwad mõnda oma tahtmise ja wiiside järele.

Samnitlased. 3. Samnitlased elasiwad ida pool orgudes Kesk-Italias. Nende töö oli põlluharimine ning karjakaswatamine. Linnasid ep olnudgi: wahwus pidi müürist tugewam olema. Aga nende orud oliwad liig kitsad, kui et paks rahwas oleks pääsnud sääl elama. Sellepärast tõutati häda ajal Püha kewade.püha kewadet“ jumalatele auuks. Niisugusel „pühal kewadel“, mis kaunis harwaste juhtus, pidi iga noormees, kes 20 aastat wana oli, isamaad jumalaga jätma ning wõeralle maale minema omale uut eluaset otsima.

Latini rahwas.4. Latini rahwas elas lõuna pool Tiberi jõge. Sääl oli 30 linna, igaüks ise riik; kõikide pää aga oli Alba Longa. Põlluharimine andis rahwalle tööd ning leiba. Usk oli looduseteenistus. Sellest Latini rahwast kaswis Rooma rahwas wälja.