Üleüldine ajalugu (Bergmann)/1243
III. Järk: Greeka-Makedonia riigi lagunemine.
§ 43. Tülid Aleksandri päranduse pärast.
Tüli walitsuse pärast.1. Aleksander Suur suri, aga täie-ealist õiguseosalist auujärjepärijat ei jätnud ta mitte järele, kuid kaks wäikest poega ja ühe nõdrameelelise wenna. Pääle selle wõis tema wiimse sõna „kõige auusamalle!“ ja sõrmuse pääle, mis ta Perdikkale andis, toetada. Aga selget otsust ep olnud, sest igaüks ülem pidas ennast „kõige auusamaks.“ Seega läks juba Aleksandri puusärgi ääres riid ja tüli lahti, mis aga weel were walamata ära waigistati: Asia maad sai Perdikkas oma walitseda, Europa maad jäiwad nagu ennegi Antipatri kätte.
Athena mäss.2. Selsamal ajal püüdis Athena rahwas wabadust kätte saada, aga Antipater sundis nende sõjariistad soiku ning nõudis tagakihutajaid kõnelejaid Demosthenest ja Hypereidest oma woli alla. Demosthenes wõttis surmarohtu, aga Hypereides saadi kätte ning lõigati keel suust ära ja lasti koleda piina all surra.
Diadochi sõda.3. Pea aga suriwad mõlemad walitsejad ja uued leegid tõusiwad sessinases diadochi ehk päranduse sõjas. Endised Aleksandri aegsed ülemad ajasiwad igaüks oma õigust taga ja weriselt tõttasiwad aastad mööda. Wiimaks tehti suure Ipsuse lahing: 301.Ipsuse lahingi läbi asi selgeks, kes kuhugi pidi walitsejaks jääma. Selle lepingu järele sündisiwad 4 riiki ilma: Makedonia ja Greeka maa jäi Antipatri poja Kassandri kätte, Lysimachus sai Thrakia maa, Seleukus Syria maa, Ptolemäus Egiptuse maa. Iga riik seisis mõne aja; Egiptuses ning Syrias walitses alustaja sugu, kunni wiimaks kõik üks teise järele Rooma walitsuse alla sattusiwad.
§ 44. Riismeriikide elu ja Greeka-Makedonia surm.
Egiptuse maa.1. Egiptuses hakkas Ptolemäuse poja, Ptolemäuse Philadelphuse, ajal jälle rahu ja õnne aeg õitsema. Rahu oli maal, kaup jooksis hästi, õpetus oli elul. Greeka tarkus ja Egiptuse teadus ning ida maade osawus, kõik hoowas Aleksandria linna kokku. Raamatukogus üksi oli 400,000 raamatut, ka piibel, mida kuninga käsu pääle Ebrea keelest Greeka keelde tõlgiti. Muust warast, auust, uhkusest ja toredusest, mis sääl oli, mitte rääkidagi. Egiptuse ots: 31.Ptolemäuse Evergetese ajal hakkas riigiwõimus kahanema ja ta alanes, kunni Ptolemäuse XII. päiwil riik Roomlastele saagiks sai.
Syria maa.2. Syria maal walitsesiwad Seleukuse järeltulijad, kellel igal ühel Antiochus nimeks oli. Kõige wägewam oli Antiochus III. Aga juba tema sattus Roomlastega tülli ja kautas omast riigist mõne maakonna. Ja tema poeg Antiochus IV. pidi Rooma saadiku sõna kuulma. Syria ots: 63.Ning wiimaks lõpetas Pompejus Syria walitsuse ära ja muutis tema Rooma maakonnaks.
Thrakia maa.3. Thrakia maal sõdis Lysimachus aina alati ja langes wiimaks Syria kuninga wasta sõdides. Pärastised walitsejad pidiwad sagedaste Gallilaste riisumist ning põletamist kannatama, kes Alpi mägestiku küljest hulga kaupa lõuna ning kirda poole tungisiwad.
Makedonia maa.4. Makedonia maal oliwad pärast Kassandri surma mitu walitsejat, kes wägiwaldsel wiisil auujärje pääle saiwad, aga niisamuti säält langesiwad ning teisele tugewamalle aset andsiwad. Alles aastal 278 wõis Antigonus Gonatas: 278.Antigonus Gonatas oma auujärge kinnitada. Sest Greeka maal awitas ta tyrannuste walitsust jalal hoida, et nende abi pääle häda ajal wõiks julge olla. Siiski ei suutnud ta mitte ära keelda, et Peloponnesuses Achäi ühendus.Achäi ühendus elule ärkas ning Aratuse all ennast Egiptuse kuninga warju alla andis. Aga Aratus ise otsis pea Antigonuse II. käest abi Sparta wasta. Sest sääl oli kuningas Agis.Agis jälle Lykurguse seaduse jalale seadnud, ning Kleomenes püüdis terwet Peloponnesust oma alla heita. Aga Makedonia ja Achaja sõjawäed tegiwad ta nõuu tühjaks. Kuid pärast jäeti Aratus abita, jah, anti talle Philippus III: 200.Philippuse III. käsu pääle surmarohtu. Seesama kuningas sõdis Rooma rahwaga ning kautas pea kõik oma õigused. Aga selsamal ajal uuendas Philopömen.Philopömen Achäi ühenduse, kelle liikmeks Spartagi heitis. Kuid Roomlased tuliwad ja lõpetasiwad temagi ära ning saatsiwad Philopömeni kihwti surma. Makedonia elas weel. Kuid kuningas Perseus: 168.Perseus, kes Rooma wõimuse alt lahti püüdis saada, sattus Pydna lahingis wangi. Weel 20 aastat wältas Makedonia nimeriik, Makedonia ots: 148.siis tehti ta uue mässu järel Rooma maakonnaks. Kaks aastat hiljem, aastal 146, lõppis Greeka maa ja walitsuse nimi: Greeka maad hüüti sest ajast Achaja: 146.Achaja maakonnaks.