Üleüldine ajalugu (Bergmann)/1211
Teine osa: Greeka rahwas.
Esimene piir: Greeka kangelaste aeg.
I. Järk: Greeka maa ja tema rahwas.
§ 14. Greeka rahwa eluase.
1. Ida maa rahwad kaswasiwad kiireste, õitsesiwad üpris wäga uhkeste, aga — närtsisiwad pea ning kadusiwad ära maa päält. Greeka rahwa tähtsus.Mitte nõnda Greeka rahwas. Tema kaswis taimekesest tugewaks tammeks, mis tuult ega tormi ei kartnud, ning kosus alalahke taewa all õitsewaks õunapuuks, mis oma kadumata wiljaga tuhandeid ning musttuhandeid on toitnud ja karastanud ja rõõmustanud. Tema kaswis ihu poolest wabalt üles, tal oli ikka oma täis inimese õigus käes, ta woli oli waba ning tahtmine oma: see tegi ta waimu wabaks ning walmiks wägewaile waimutegudelle, kelle läbi Greeka rahwas oma Loojalt päritud nõuet ‚haridust edendada ning kõigele maailmale walguse teed walmistada‘ auusaste on täitnud ja ise jäädawalt kuulsaks saanud ning täna päewani tähtjaks jäänud. Tema teadus ja tarkus, tema kunst ja osawus, tema luule oli ja on iga inimliku hariduse aluseks ning osawuse hallikaks, mis inimese waimu walgustab ja meelt harib ning hinge ehib.
Eluase.2. Greeka maa lautas ennast Kakk-Europa poolsaare lõunapoolsel jaul laiali ning ulatas Olympuse mäest Tänarioni ninani ja Saarte merest Adria woogudeni. Kõrgete mägede ja sügawate orgude läbi oli ta loomu poolest lõhutud ja nagu loodud hulgale oma jalal seiswaile wabadriikidelle elukohaks. — Greeka maa nime kandsiwad kolm maajagu: Põhja-Greeka maa, Kesk-Greeka maa, Peloponnesus. Suur maa.I. Põhja-Greeka maa jautas Pinduse mägestik kahte osasse: 1. lääne pool Epirus Dodona linnaga, 2. ida pool Thessalia, kus Olympuse ja Ossa mäe wahel ilus Tempe org oli, ning mitu linna, nagu Iolkus, Pharsalus, Larissa. II. Kesk-Greeka maa ehk Hellas langes 9 maakonda. Kõige tähtsamad oliwad: 1. Attika kakukaare sõrwas kehwa mullaga, aga õlipuu- ning sadamarikas, kus Athena linn ja Marathoni alew tähtsamad paigad; 2. Böotia loe pool Attikat, kus Thebä, Platää, Leuktra ja Chäronea linnad; 3. Phokis Böotiast lääne pool Parnassuse mäe ja Delphi templiga ning orakliga; teised 6 on wähem tähtjad, III. Peloponnesus ehk Pelopi poolsaar seisis kirda sõrwas Isthmuse kitsuse läbi Hellasega ühes ja langes ka 9 maakonda, kellest tähtsamad on: 1. Lõuna kaares Lakonia kareda loomusega, kus Taygetuse mägi, Eurota jõgi ja tema kaldal Sparta linn, kellele pärast ka Messene maakond osaks sai; 2. Ida kaares Argolis, kus Argose ja Mykenä linnad; 3. põhja kaares Achaja maakond, kelle juure ka Korinthust wõime arwata; 4. lääne kaares Elis, kus Olympia linn, mis oma pidumängude pärast kuulus oli; 5. kesk poolsaart Arkadia maakond Mantinea linnaga.
Saared.3. Aga mitte üksi suurel maal ei elanud Greeklased, waid ka saartel, kus nad iseäranis wara laewasõidu ja reiside ning wõeraste maade tundma-õppimise läbi hariduse osalisiks saiwad enne weel, kui nende suguwennad suurel maal. Lääne rannas oliwad Ioni saared, kelle seas Korkyra (nüüd Korfu) ja Ithaka (nüüd Theaki) kõige tähtsamad. Lõuna pool Kythera ja Kreta, kuhu Fönikia rahwas juba wanaste omale elupaiku oliwad asutanud. Ida kaares Euböa saar Hellase wasta, eemal Kykladi ja weel kaugemal Sporadi saarestikud. Wiimaks oli hulk suuremaid ning wähemaid saari Wäikse-Asia rannas Greeklaste päralt, nende seas Lemnus, Chius, Rhodus.
§ 15. Greeka rahwa sugude aru.
Esilugu: päris rahwas.1. Greeka maal elasiwad kõige wanemal ajal mitu rahwa sugu, kelle seast Pelasgi rahwas kõige laiemalt ennast oli wälja lautanud. Tema armastas rahu ning lihtkorralist elu: haris põldu ning teenis oma loodusjumalaid. Aga mitte sellest soost ei sündinud kuulus Greeka rahwas ilmale, waid ühest teisest suguwõsast, mis loomu poolest hoopis südim ja julgem, ergem ning kergem, tulisem ja terasem oli. See oli Helleni rahwas, kes esmalt kui wäike Graikoi suguharu Epiruses elas, pärast säält ennast üle kõige maa laiali lautas, Pelasgi rahwa ära kautas ehk oma wõimuse alla wautas, et temast muud mälestust järele ei jäänud, kui mõned määratumaist kiwidest lubjata ning liiwata üles lautud „ühesilmaliste“ müürid Peloponnesuses. Wõitja suguwõsa nimetas edespidi ennast ise Helleni rahwaks, kuna Graikoi ehk Greeka nimi Italia rahwaste suus pruugitawaks jäi, kelle jälgisse meiegi selles asjas astume. Ja seesama Helleni ehk Greeka nimi jäi ikka ühendajaks ja auunimeks, kui ka rahwas aega mööda suguharude ja maakondade järele ühest lahkus ja igaüks suguharu ning maakond oma seaduste, oma wiiside, oma kombete järele elas. Pääsuguharusid aga oli neli: Joonlased, Doorlased, Aollased, Achälased.
Maale tulnud wõerad.2. Päris rahwa sekka rändas aga ka mõni wõeras ida maalt: igaüks tulija tõi omalt isamaalt midagi kaasa, mis enne Hellenite hulgas olemas ep olnud. Need wõtsiwad wõeraid mõtteid, uusi pruuke, uusi asju küll wasta, aga mitte mõtlemata ega huupi pimedast pääst, waid ikka hääd halwast wälja walides, paha põlates, kaunist kalliks pidades. Ning mida nad wasta wõtsiwad, seda muutsiwad nad loowal wäel ning luulewõimul ümber oma näu järele ja enese sarnaseks, nii et wõerast wärwi mitte enam tunda ega wõerast magu maitsta ei wõidud. Tähtsamad Greeka maale rändajad wõerad oliwad Kekrops ja Danaos Egiptuse maalt, Kadmos Fönikia maalt, kes kirjutamise kunsti ning wiinamägede harimise kaasa toonud ja Pelops Frygia maalt, kelle nime järele lõunapoolsaar Peloponnesuseks kutsutud.
§ 16. Greeka rahwa usk ja jumalateenistus.
Usupõhi.1. Greeka rahwa luulerikas waim kudus oma mõtted ja arwamised jumalatest ja nende eluasemest taewast kenaks kangaks ning lõi oma usuõpetuse lõbusaks looks, mis Homeruse ja Hesioduse laulude läbi igale Greeklasele tutwaks ning omaks sai. Selle õpetuse järele ep olnud maailm mitte loodud, waid iseenesest aegade jooksul saanud. Sest algusest oli Chaos.Chaos, üks pime must määratu tomp, olemas, kõik tühi, kõik paljas, aina pimedus sügawuse pääl. Sääl tekkis maa keskpaika, taewas tema üle, põrgu tema alla. Maa ja taewa pojad ning tütred oliwad Titanid.titanid ehk loodusewäed, kelle seast Kronos ehk aeg kuningaks sai ning kaua kuldsel ajal walitses. Aga et ta oma kolm tütart Hera, Hestia ja Demetra, ning kaks poega, Hadese ning Poseidoni, ära oli neelnud, sest et neilt oma walitsusele häda ja otsa kartis, hakkas noorem poeg Zeus ehk aru, kes ema kawaluse läbi isa kurgust oli pääsnud, temale wasta ning sai suure sõja järele oma waimuwäega toorestest wõimudest jagu, kukutas nad alla põrgu ehk Tartarusse, ning wõttis ise walitsusekepi kätte. Kuid mitte ei unustanud ta wendade õigust, keda Kronos enne langemist elawalt oli wälja sülitanud, waid jautas riigi kolme osasse: ise ta wõttis taewa, Hadeselle andis ta põrgu, Poseidonile jättis ta mere. Maa oli ühetasa kõikide päralt. Kõikide kuningas aga oli Zeus.
Taewas.2. Taewast ehk jumalate eluaset arwati Olympuse mäe harjal olewat, mis üle pilwede ulatas, tuult ega tormi, wiletsust ega wihma ei tunnud, waid kus alaline kewadine ilu walitses, igawene hiilgaw päike lahkel palgel säras ning walgust andis; alles pärast, kui aru selgis, tõsteti taewas kõrgelle ning, loeti Olympust taewa-mäeks. Siin oli ülema jumala Zeuse auujärg, siin tema abiliste, teiste 11 ülema jumala istmed ja hulga alamate jumalate asemed. Siin nad sõiwad kadumata rooga, mida ambrosiaks hüüti, ning jõiwad jumalikku jooki, mida nektariks kutsuti. Siin nad elasiwad õnnelikku elu: ei nad tunnud häda ega olnud neil surma ega hirmu karta, waid — nõnda laulawad laulikud — alaline rõõmupäike hiilgas ja säras õnne õndsatelle.
Olympuse 12 jumalat.3. Olympuse 12 ülemat jumalat, nagu neid pärastisel päiwil auustati, oliwad: 1. Zeus ehk Jupiter[1], Kronose ja Rhea poeg, jumalate ja inimeste isa, taewa ning maa kuningas; wälk oli ta paremas käes ning piksenool ta põlwe pääl, kotkas tema jalge ees, kui ta omal uhkel auujärjel istus. 2. Hera ehk Juno, Zeuse õde ja abikaasa, taewa perenaene, abielu ja kasimise ning puhtuse jumal; tema käskjalg oli Iris ehk wikerkaar. 3. Poseidon ehk Neptunus, Zeuse wend, merewalitseja ja kuningas; mere all oli tema tore kuninglik hoone, kus ta alamad, merewanad ja näkineiud, teda teenisiwad; maruwankril sõitis ta, suur wästar käes, üle laenete ja mattis merepõhja, keda ta ei sallinud. 4. Pallas Athene ehk Minerva, tarkuse ja teaduse, kunsti ning osawuse, ka sõja jumal. 5. Apollon ehk Phöbus, Zeuse poeg, ettekuulutuse, luulde, laulu, õnne ja päikese jumal; tema kaasas käiwad 9 noort neidu, kelle üleüldine nimi Musad on, kes lauldes luuletajale luulet ilmutawad ja kõrwa kuulutawad. 6. Artemis ehk Diana, Apolloni kaksikõde, kuu ja jahi jumal, ka kasinuse ning puhtuse kaitsja. 7. Ares ehk Mars, Zeuse poeg, sõja ja waenu jumal, julguse ja südiduse jagaja; tema kaasas käis Eris ehk riid. 8. Hephaistos ehk Vulkanus, Arese wend, lonkur tule ja wase ning raua jumal. 9. Aphrodite ehk Venus, Zeuse tütar, Vulkanuse abikaasa, ilu ning lõbu ja armu ning armastuse jumal; tema kaasas käiwad lõbuloojad Gratiad ja armunoolelaskja Eros ehk Amor. 10. Hermes ehk Merkurius, Zeuse poeg, kõne ja kawaluse, agaruse ja kauba jumal; ka jumalate käskjalg ning hingede Hadesse toimetaja. 11. Hestia ehk Vesta, Zeuse õde, koduse koja ja kolde, õnne ja lahkuse, riigi ja korra jumal; tema auuks põles leel alati tuli. 12. Themis, õiguse ja seaduse jumal.
Alamad jumalad.4. Pääle ülemate jumalate oli Greeka rahwal ka hulk alamaid jumalaid, kelle arw wiimaks nii suureks kaswis, et igas järwes, jões ehk ojas, igas puus ja igal mäel üht jumalat arwati olewat. Pääle nende, keda ülemate kaasas sai nimetatud, on tähtsamad: Nemesis ehk kättetasumise wägi, Ate ehk sõgedaks tegija ja Äolus ehk tuule jumal. Wõeralt maalt jumalad.Ka wõerailt mailt wõtsiwad nad wõeraid jumalaid isamaa jumalate hulka wasta. Nende seast oli kõige kuulsam wiina jumal Dionysos ehk Bakchus.
Hades.5. Hinged läksiwad pärast surma alla Hadesse ehk Hadese riiki. See oli suur, pime, kole paik nii sügawas maa all, kui taewas maa üle kõrges on. Kõige jäledam ja koledam koht warjuriigis oli Tartarus ehk põrgu, kuhu kurjad hinged piinapihtide wahele saadeti. Tema rajaks oli suur Loidu jõgi, mis tõrwast ja tulest leekis. Rahulisem ja rõõmustawam oli hääde hingede eluase ehk Elysion, kus kõik waew ja walu ununud, waikus ja rahu walitsemas oli. Siin oli kohtulaud, siin istus kuningas Pluton ehk Hades auujärjel ja tema kõrwas ta abikaasa Persephone ehk Proserpina. Warjuriigi wärawa all oli suur kolmepääga koer, nimega Kerberos, wahiks, kes kedagi enam wälja ei lasknud, kes kord sisse oliwad läinud. Sisse aga ei saanud muud, kui need, kelle ihu mulda maetud ehk tules ära põletatud oli, ja needgi pidiwad Acheroni järwe ääres wanale paadimehele Charonille 1 oboluse ehk 5 kopikat maksma. Matmata ja tolli maksmata hinged ootasiwad 100 aastat ukse taga, enne kui sisse lasti.
Jumalateenistus.6. Jumalateenistus oli mitmesugune. Templites ehk pühades kodades ja mägedel ning mäekinkudel, pühil järwil ja hallikail teeniti jumalaid. Ka ehitati jumalatele auuks altarid ning ohwerdati neile loome ja wilja magusaks haisuks. Pääle selle paluti waljul häälel ülewalt abi, tänati, kiideti, auustati, tõutati, kui häda käes ehk abi waja oli. Ka mõned puhastamise ning pesemise tembud tehti ära, mis pühadust pidi kaswatama, aga pahadust kautama. Iseäranis püüti jumalate tahtmist ning tulewaid asju teada: seda, mis teada saadi, kutsuti Orakel.orâkliks ehk ettekuulutuseks. Orâklit aga otsiti ära tunda ning aru saada ohwrielajate sisikonnast, lindude lennust ja häälest, püha hiie kohinast ning metsa mühinast, taewa tähtedest ning unenägudest. Kõige kuulsam oli Délphi orâkel: sääl istus ettekuulutaja naesterahwas ehk Pythia kuldkolmejalgse pääle ja seisis sääl, kunni ta kange maa-auru sunnil, mis kaljupraust wälja woolas, jampsima hakkas. Sonitud sõnadest tegiwad papid kaheotsaga salmid walmis ja andsiwad suure kingituse wasta küsija kätte. Kaua kestis Delphi orâkli auu ja kuulus nimi.
- ↑ Esimene nimi on Greeka keeli, teine Ladina keeli; et mõlematel, Greeka ja Rooma rahwal, üks ja seesama usk oli, sellepärast saab mõlemaist ühes räägitud.