Üleüldine ajalugu (Bergmann)/1114
IV. Järk: Semi sugu rahwad.
§ 9. Assuri rahwas.
Eluase.1. Kuna Jaweti sugu ennast India Kaukasusest laiali lautas, läksiwad Semi suguharud Ararati mäelt lääne ja lõuna poole uut eluaset otsima. Kõige tähtsamad nende seast oliwad Assuri, Kaldea, Fönikia ja Juuda rahwas. Assuri rahwas jäi kohe lõuna poole Armenia mägestikku Eufrati ja Tigrise jõe kallastelle elama, iseäranis aga idapoolse jõe Tigrise kaldalle, kuhu ka selle maa päälinn Ninive ehitati.
Ajalugu.2. Assuri rahwa wanem ajalugu seisab muistsuse-waiba warju all. Wanad jutud räägiwad küll Ninusest kui riigirajajast ja tema wägewast abikaasast Semiramisest[1], kes mehe riides wahwaste sõdinud ning ümberkaudsed maad alla heitnud, küll tema nõtradest järeletulijatest, kes ennemalt naeste seas willu kedranud, kui walitsusekeppi riigikasuks tarwitanud, kunni wiimne, Sardanapal, ennast waenlaste silma ees kõige waraga ja naestega ära põletanud, aga neid juttusid ei wõi mitte hästi uskuda, waid ennemalt neid sõnumeid, mis mälestuse-märkidelle Kiilkirja lugu.kiilkirjal on üles pandud. Nende uurimiste järele oli selle maa rahwa, jumala ja päälinna nimi Assur, kelle wiimse asemel Ninive pärast kuulsaks sai. Salmanassar I. oli 1400 ja Tiglat Pilésar I. 1200 aasta ümber julge sõdija ning wägew wõitja. Sardanapal käis sagedaste sõjas waenlaste ja mässajate alamate wasta. Tiglat Pilésar II. wõitis Syria maa ära ning Salmanassar: 722.Salmanassar II. wiis Israeli rahwa aastal 722 Assuri wangimaale. Sanheribi ei jätnud Jumala wits maha: Egiptuse maal sõiwad hiired ta sõjawäe sadulad ja rihmad ära, Jerusalema all tappis katk ta sõjamehed, omas kodus walmistas poegade mõek talle eneselle surma. Wiimne Assuri kuningas oli Sarak. Tema wasta tuliwad Meda kuningas Assuri riigi ja Ninive ots: 606.Kyaksares I. ja Babeli kuningas Nebukadnetsar sõdima ning saiwad Tigrise woogude abiga, mis tüki müüri jõe poolt maha lõhkusiwad ja ühe osa linna ära uputasiwad, Ninive kätte, sest „wesiwäraw oli wallali ning Assuri päälinn tiigisarnane“, nagu prohwet oli ette kuulutanud. Sarak sai surma, Ninive häwitati kõige idamaa rõõmuks aastal 606 sootumaks ära ning maa jaeti wõitjate wahel kaheks osaks.
Mälestused.3. Kadunud maa päält on Assuri wägewus ja Ninive auu ning uhkus on maha maetud. Üksi maapinna alt wälja kaewatud waremed, templite rusud ning losside aherwarred ja kiilkirjalt kogutud teadmised toowad tunnistust, kui suur nende usinus ja osawus on olnud; aga needsamad tähed tunnistawad, et mitte Assur, waid Babel kunstikoda ning osawusehallikas on olnud, kellelt põhjapoolne rahwas alles õppides osa wõttis.
§ 10. Kaldea rahwas.
Eluase.1. Kaldea rahwas lautas ennast lõuna poole Assuri maad Sineari lagedikul laiali ning jäi Babeli torni pärandajaks ja endise hariduse pärijaks. Aga ka siin oli kord kadumas ning toorus walitsema tükkimas, kui wõeralt maalt — mõned arwawad Äthiopiast — Nimrod.Nimrod uusi mõtteid ja pruuke kaasa tuues Sineari ehk Mesopotamia maale tuli, kuhu ta endise torni asemelle Babeli linna Eufrati jõe äärde asutas. Tema õpetas uut usku, mida Kaldea rahwas wasta wõttis, ning mis pärast ka jault Assuri rahwalle osaks sai.
Usk.2. Usuõpetus oli Egiptuse ja India usuõpetusega ühest kannust, looduse-auustamisest, wälja kaswanud, aga hoopis rikutud iseäranis kuujumala Mylitta kõlbmata teenistuse läbi, kuna päikesejumala Beli papid taewa tähti uurisiwad ning neist tulewaid asju ette kuulutasiwad, mispärast neid „Kaldea tarkadeks“ hüüti. Nende „tarkade“ mure oli ka kõigi Teadus ja kunst.teaduste eest hoolt kanda, ehk nad küll pääle tähetundmise suurt ep ole sünnitanud. Kunstidest ehk, parem ütelda, käsitöödest, kus hää kord osawust waja oli, õitses kalli riide kudumine ning wärwimine: nende kootud willane ja linane riie, nende walmistatud waibad, nende wärwitud purpuriehted oliwad kuulsad omal ning wõeral maal. Nende Kauplemine.kaup jooksis hästi, sest nende maa oli otsegu wäraw, mis läänest idasse ning põhjast lõunasse wiis.
Ajalugu.3. Nimrodi wõimus rauges pea tema järeltulijate päiwil. Maa ei suutnud mitte kaua oma wägewamate piirimeeste wasta panna, waid langes Assuri ike.Assuri wõimsa käe alla, kelle iket ta aastasadade kaupa kandis. Wiimaks lõi ennast Babeli asemik Nabupolassar.Nabupolassar Meda kuninga abiga Assurist lahti ning kaitsis tugewa käega oma uut riiki pääletungijate eest. Warao Neku pidi Karchemisi kohal tema poja Nebukadnetsari eest Egiptusse tagasi põgenema ja Assuri riik alla heitma ning Ninive linn maa päält ära kaduma (§ 9, 2): seega oli Babel ida maa peremees. Wägewam weel kui Nabupolassar oli Nebukadnetsar.Nebukadnetsar (604—561), kes aastal 588 Jerusalema ära põletas, Juuda rahwa Babeli wangimaale wiis, Fönikia rahwa alla heitis ning Tyruse linna ära häwitas, nii et ta riik Egiptuse rajani ulatas. Kuna ta mõek wäljaspool wahwaid tegusid tegi, kandis tema kõrkus ja auuahnus Linna ilu.linnakaunistuse ning ilustuse eest hoolt: tema ehitas linna uhked hooned, toredad tornid, rohkeste ehitud rohuajad. Kõige kaunimad linna ehted oliwad „rippuwad ajad“[2], mis ta oma abikaasale meelehääks laskis ehitada, kes oma isamaa mägesid mitte ei suutnud ära unustada. Aga kaua ei kestnud mitte Babeli wõimus ega wägi. Nebukadnetsar suri. Teised kuningad.Tema poeg Evilmerodach sai oma kälimehe läbi surma, kes ise pea lahingis langes. Siis sai Naboned, Nebukadnetsari wäimees, kuningaks ning walitses ühes oma poja Belsatsariga. Sääl tuli Kyrus, linn wõeti ära, Belsatsar langes (§ 8, 4). Naboned wõeti wangi ning saadeti wõeralle maale. Babeli riigi ots: 538.Seega oli Babeli riigi ots tulnud aastal 538.
§ 11. Fönikia rahwas.
Maa pind.1. Wäike ja kitsas teiste riikide kohta oli Fönikia maa: ida pool oli kõrge Libanoni mägestik ja tema harud, lääne pool Wahemere wood, põhjas Syria, lõunas Egiptuse riik laialilautamist keelmas. Liiwane rand ei tõutanud suurt wiljasaaki ja kitsad orud ei annud mahti karjakaswatamiseks. Seda rohkem aga oli merel käärusid ning sadamaid, tuule ning tormi eest warjajaid kohte. See nagu ise juhatas rahwast laewasõidule ning äratas tema sees kauplemisewaimu, mis ju loomu poolest selle soo weres olemas oli. Kaup äratas rikkuse himu, himu äritas uuele tööle ja ettewõttele, kordaminek kandis warandust koju, wara pani wõimuselle aluse ning kaupmehe riik walitses kõigi merede ja meresaarte ning randade üle.
Kauplemise kohad.2. Hakatuses ei saanud nende sõiduriistad mitte kaugemalle, kui Greeka maa saartele. Aega mööda kaswis agarus, agarusega julgus, ja nende laewad sõitsiwad põhja poole Inglismaani ja Läänemereni ning lõuna poole Arabia mereni ja India maani. Jah, korra nad sõitsiwad koguni ümber Afrika lõunapoolse otsa: „Warao Neku käsu pääle — kirjutab Herodotus — sõitsiwad nad Punasest merest lõuna poole ära ja tuliwad kolme aasta pärast lääne poolt Niluse jõe suhu; oma teekonnal läinud nad meredest läbi ja maadest mööda, kus päike lõuna ajal põhja pool seisnud!“ Igalt maalt, kus nad käisiwad, tõiwad nad kaupa ja wara kaasa ja müüsiwad igale ühele, kellel himu osta oli. Inglismaalt tõiwad nad tina ja Lääne merelt merewaiku, Hispaniast hõbedat ja Indiast kallid luid ja ehtepuid ning Arabiast kallid rohtusid ja wiirukit; maad kaudu tuliwad killawoorid Babelist riiet, Armeniast rauda, koormakandjaid, orje, Syriast willu ja wiina kaasa tuues. Ise omalt poolt wiisiwad nad Käsitöö osawus.willast ja linast riiet iga tõugu; purpuririiet iga karwa, mis nad wäga osawaste oskasiwad wärwida; klaasasju, mis nad eheteks walmistasiwad. Kaht wiimist asja, purpuriwärwimist ning klaasitegemist oli nende eneste agarus, kui ka wana jutu jälgil kogemata, wälja arwanud. Ka kiidetakse tähtedega kirjutamisekunsti nende leitud ning alatud olewat.
Usk.3. Usu eest ep olnud „kaupmeestel“ mitte aega suurt hoolt kanda. Nad kummardasiwad Baali ja auustasiwad Astarothi ning wiisiwad koguni inimeseohwrid oma kaubajumalalle Molokille. Seda enam pidasiwad nad Walitsus.walitsuse eest muret: ülem wõimus oli igas linnas iseäranis rikkamate suguwõsade ja osalt pappide käes, kelle tahtmist kuningas pidi täitma, kes igas paigas oma auujärge wanemailt päris. Kõik linnad ühtekokku loeti linnadeühenduseks, kelle pääks esmalt Sidon pärast Tyrus oli. Ning nagu kodumaa linnad, oliwad ka Asutused.asutused, kelle seast Karthago linn Afrika rannas kõige tähtsam oli, igaüks täieste iseriik oma enese walitsusega. Aga mida enam Fönikia rikkus kaswis, seda suuremaks läks rajariikide himu teda omale saada. Babeli kuninga wäed seisiwad 13 aastat maal, enne kui Nebukadnetsari enese all Tyruse ots: 606.Tyruse linn langes ja maa wõera walitsuse alla sattus. Aga Tyruse rahwas oli linnast ära meresaarele põgenenud: sinna ehitasiwad nad Uue-Tyruse, mis weel enam kui poolkolmat sada aastat õitses, kunni Aleksander Suur tuli ja tema, et ta mitte hääga alla ei heitnud, 7 kuise ümberpiiramise järele ära häwitas aastal 332. Fönikia rahwa ots: 332.Sest ajast kaub Fönikia iserahwa nimi.
§ 12. Israeli rahwas.
Israeli tähtsus.1. Semi sugu kõige tähtsam rahwas on Israeli rahwas. Seda ep ole ta aga mitte nii oma wägewate tegude ehk suurte sõdade ja määratumate wõitude ning kuulsate meeste läbi, nagu teised tähtsad maailma rahwad, waid seeläbi, et tema üksina ainust Jumalat kummardas ja teda ainuüksi teenis nina tõsist usku elul hoidis ja õnnistusele teed walmistas, mis tema seast kõigele maailmale pidi osaks saama. Sellepärast on usuõpetusel Israeli rahwaga enam tegemist, kui üleüldisel ajalool: siin on temast aga nii palju rääkida, kui ta teistesse tähtsaisse riikidesse puudub.
Ajalugu. Abraham: 2000.2. Israeli rahwa esiwanem Abraham rändas Uri linnast Kaldea maalt (umbes 2000) Kanaani maale, kust tema pojapoeg Jakob alla Egiptusse läks, kus tema suguwõsa 430 aasta sees rahwaks kaswis. Kuna Warao Meneftha walitses, päästis Moses: 1320.Moses nad aastal 1317 Egiptuse „raudahjust“ ning wiis nad „Tõutatud maa“ rajale, kellest Josua 40 aasta pärast üle läks ning Kanaani rahwad ära wõitis. Pärast 300 aastast kohtumõistjate aega sai Saul esimeseks kuningaks. Tema järgmine David wõitis waenlased ära ning lautas riigi rajad Eufrati jõest Wahe-mereni ning Egiptuse maast Damaskuse linnani. Tema poeg Salomon: 1000.Salomon ehitas Jerusalemma uhke templi ja oli kuulus oma tarkuse pärast. Aga pärast tema surma Riigi jautus: 975.lagunes riik aastal 975 kaheks, Israeli ja Juuda riigiks. Sage waen õhkus mõlemate wahel ja wendade weri wärwis wahest maapinna punaseks. Piirirahwad hakkasiwad pääle tungima. Ahasi ajal tuli Syria kuningas Rezin ja Israeli kuningas Pekah Jerusalema alla, kelle kuningas wasta prohweti Jesaja keeldu Assuri kuninga Tiglat Pilésari II. appi kutsus, kes küll tõeste aitas, aga nii hästi Israeli kui Juuda riigile maksu pääle pani: Juuda wabaduse ots: 740.sest ajast oli Juuda teiste alam. Pea pärast seda langes esmalt Israeli ots: 722.Israel Hosea ajal Assuri kuninga Salmanassari II. all, siis Juuda ots: 588.Juuda riik ja Jerusalem Sidkia ajal Nebukadnetsari läbi aastal 588. Pärast 70 aastast[3] wangipõlwe Kojutulek: 536.läks küll Juuda rahwas Kyruse armu läbi aastal 536 oma isamaale tagasi, aga ta jäi Persia alamaks, kunni Aleksander Suur Persia riiki wõttes ka Makedonia all: 333.Palästina peremeheks sai. Palästina maaks aga hüüdsiwad Greeklased Kanaani maad.
Pärastised päewad.3. Pärast Aleksandri surma sai Palästina maa mõne segaduse järele Egiptuse kuningate kätte, kelle walitsuse all Juuda maa 100 aastat rahu põlwe maitsis. Siis aga sai ta aastal 203 Syria all: 203.Syria kuninga Antiochuse kätte, kes rahwast rängaste rõhuma hakkas. Sellepärast püüdis Judas Makkabäus mõega teraga „Jumala rahwalle“ kergitust saata. Aga alles tema noorem wend Simon suutis Juuda waba: 141.Juuda rahwast wabaks teha aastal 141. Kuid pea tõusiwad tülid, mis Roomlasi wahele kutsusiwad, ning aastal 63 sai Rooma all: 63.Juuda Rooma alamaks. Selle pääle sai Edomi mees Herodes (40 enne — 2 pärast Kristust) Juuda kuningaks, kui ka Rooma warju all, kunni pärast Agrippa surma Rooma maawalitsejad Palästinasse tuliwad. Nende rõhumise all hakkas rahwas mässama ning Rooma päälik Vespasianus ja pärast tema poeg Titus wõitsiwad rahutumad ning Jerusalema ots: 70 p. Kr.häwitasiwad Jerusalema linna ära. Järele jäänud rahwa hulk pillati laiali ning Juuda rahwa nimi kautati ära maa päält aastal 70 p. Kr.
- ↑ Kes Semiramisest ja tema tegudest enam teada soowib, lugegu Jakobsoni Lugem. r. III, § 69, ja Hermanni „Loe“ 12.
- ↑ Mõned peawad „rippuwaid aedu“ Semiramise tööks; lähemat seletust annab Hermanni „Loe“, 12.
- ↑ Babeli wangipõlwe arwatakse 606 aastast hakates, sest et siis esimesed wangid wõeralle maale wiidi.