Wanapagana jutud/Wanapagana hirmutamine

Wanapagana jutud
Matthias Johann Eisen

19.

Wanapagana hirmutamine.

Juhan Holts Nõwalt.

Wanapagan käinud rehepapil iga ööse wõeraks. Rehepapp olnud üsna kimpus ta käes. Ei saanud enam millgi wiisil rahu. Wiimaks tärgand talle ometi hea nõuu meelde, kudas ennast wanapagana waatamas käimisest lahti päästa.

Ühel õhtul pannud rehepapp ahju küdenema, läinud ise pimedasse nurka ja heitnud õlgede peale pikali maha. Weel ei jäänud rehepapp magama, kui ju wanapagan rehte tulnud, kingad, kuue ja mütsi seina äärde maha pannud ja ahju suu ette sooja istunud.

Rehepapp mõtelnud iseeneses: „Wanapagan on täna wara tulnud. Selle eest tahan aga teda kohutada!“ Tõusnud tasakesi maast ülesse, läinud kiki warwal wanapagana selja taha ja karanud siis korraga kaksiti wanapagana turjale.

Wanapagan karanud hirmu pärast nagu nool maast ülesse, wisanud rehepapi prantsti seljast maha ja jooksnud tulise joonega uksest wälja. Ei ole enam aega olnud kingi, kuube ega mütsi wõtta, waid katsunud, kudas minema saanud.

Rehepapp tõusnud maast ülesse ja läinud kurjawaimu maha jäetud asju waatama. Wõtnud wanapagana mütsi, waadanud, mõtelnud: „Ma katsun õige järele, kas passib mulle ka pähä!“ Pannudki pähä. Sedamaid näinud ta kõik ära, mis maailmas iganes sündinud.

Rehepapp naeratanud enesele habemesse: „Ohoh, see müts on wäga hea. Tahan ma midagi teha, siis näen ma kohe, millal mõisa herra wõi kubjas tuleb. Nii kaua kui see müts minu peas on, ei jää ma iialgi hädasse!“

Pannud wanapagana kuue selga. Oh imet! Nüüd wõinud rehepapp lennata nagu lind. Pannud ka weel wanapagana kingad jalga — wõinud ruttu minna, kuhu tahtnud.

Kubjas juhtunud seda imelikku mütsi nägema, wõtnud rehepapi peast ja passinud oma pähä. Kubjas tunnud mütsi kasu, wõtnud mütsi ära ega ole enam rehepapile tagasi annud.

Rehepapp mõtelnud: „Ei ma seda mütsi sinu kätte jäta! küll ma ta su käest ära napsan!“ Ja nii teinudki. Korra pannud kubjas mütsi peast ära. Sedamaid tõmmand rehepapp mütsi piosse ja plaganud uksest wälja. Küll jooksnud kubjas järele ja pärind mütsi tagasi, aga wõta weel!

Wanapagana mütsiga läinud kõik asjad rehepapi käes ilusasti korda ja ta saanud rikkaks meheks. Wõtnud ennast saksa teenistusest lahti ja elanud nüüd ise nagu saks.