Waba Maa/1936/03/26/Kodade asutamine ummikus
| ||||||
Kodade asutamine ummikus
Wastupidiste huwidega olluste koondamine takistab tööd. Kojad praegusel kujul süwendawad klassiwõitlust.
Tallinna Eesti rahwuslaste klubi ERK-i kõnekoosolekul kolmapäewa õhtul Seltskondlikus majas dr. J. Wilms kõneles teemal “Kojad Eesti ühiskonna organiseerimise alusena”.
Meil asutatud kojad iseloomult jagunewad kahte liiki: puhtmajanduslikud kojad, nagu põllutöö- ja kaubandus-tööstuskoda, ja majandus-kutselised kojad. Wiimaste walijaskond on meil enamasti alla 1000-de, millest selgub, et kutsete organiseerimisel ei ole aluseks wõetud nende suurust, waid tähtsust. Seni on meil asutatud 12 koda. Nüüd tuleb küsida, kas need 12 koda haarawad kõiki tähtsamaid funktsioone rahwa elus?
Kui waadelda Itaaliat, kus ühiskonna korraldust kutselisel alusel ette walmistatud 8 aastat, siis näeme, et seal on organiseeritud 1200 erifunktsiooni. Üldse on loodud seal 140 koda, mis koondatud 9-sse ühiskotta wõi konföderatsiooni. Juba sellest järgneb, et meil asutatud kojad ei haara enesesse kõiki rahwa tööalasid ja see asiolu ei luba kodadel tulewikus wabalt areneda. On loodud näiteks arstidekoda, kuid hambaarstid, welskrid, masseerijad ja halastajaõed, kes ka kuuluwad terwishoiu personaali, on jäänud organiseerimata. Sedasama wõib öelda paljude teiste kutsete kohta.
kusjuures kuuluks ümberkorraldamisele ka praegune kaubandus-tööstuskoda. Tuleb wäljuda põhimõttest, et koda pole kellegi eesõigus, waid organiseerimise alus. Kui üks kutse saab organi enda huwide kaitseks ja teine mitte, siis tekitab see waid rahulolematust ja kodade süsteem, selle asemel et kindlustada ühiskondlikku rahu, wõib saada koguni killustajaks.
Puudusi ilmneb ka kodade sisemises organisatsioonis. Tähtsaim puudus on see, et kodade organite wolitusaeg, enamasti 4―5 aastat, on liig pikk, mis muudab nende tegewuse kiwinenuks ja bürokraatlikuks. Puuduste sekka tuleb lugeda ka seda, et kodadel ei ole koostööd seltskondlike organisatsioonidega, mida pole ette nähtud ka nende põhikirjades, wäljaarwatud põllutöökoda. Sootuks ebanormaalne on ka sektsioonide olukord kodades. Sektsioonid on liig sõltuwad koja üldorganitest, mille tõttu nad on rohkem komisjonid kui autonoomsed organid. Pealegi sektsioonide alus pole wõetud funktsionaalne, waid teatawa tööharu patent. Näit. kaubandus-tööstuskojas on suur- ja wäiketööstuse sektsioonid, kus on ühte patta aetud ettewõtted kõikidelt aladelt. Edukaks tööks ei aita kaasa ka see, et kodadesse on koondatud wastukäiwate huwidega elemente, nagu see eriti ilmneb samas kaubandus-tööstuskojas, mille omawahelised wastoluud üldiselt teada. Meie senises
mille poolest nad täiesti sarnanewad ametühingutele. Ei ole rõhutatud isegi solidaarsuse wajadust teiste kutsetega, mille tõttu tungib esirinda kutsete omakasu, mis wõib ajada terawaks klassiwõitluse. Kõik need nähted kodade juures tulewad sellest, et kodasid pole asutatud plankindlalt ühe keskkoha juhtimise järele, waid need on tekkinud huwirühmade eneste algatusel, wõttes eeskuju kaubandus-tööstuskojast, mis on oma konstruktsioonilt kõige õnnetum.
Kuidas minna edasi? Algul oli uute kodade loomine kerge, aga nüüd on asi jooksnud ummikusse. Ei leita enam sobiwaid moodusi ja organiseerimise aluseid, nagu seda näitab kujukalt õpetajatekoda, mille asutamist takistab wõitlus alg- ja keskkooliõpetajate wahel. Wiga on selles, et ollakse kinni suurte kodade ja paljude sektsioonide hüpnoosis. Aga miks mitte asutada selle asemel rohkem iseseiswaid kodasid wõi autonoomseid sektsioone? Sellega oleks ära hoitud kodadest omawahelised wõitlused ja hõõrumised. Õige koda peab enesesse koondama homogeenset terwikut. Ta peab olema konstruktsioonilt painduw ja peab omama ühiskondlikke kohustusi.
Selle ärahoidmiseks tuleb kodasid asutada kindla kawa järele ja ümber korraldada, kus waja, ka praegu olewad kojad.
Siiski ei saa kodadelt nõuda, et nad täiesti unustaksid oma erihuwid. Wiimaste koordineerimiseks on waja luua kodade teine aste, mille ülesandeks on sotsiaalse rahu ja koostöö korraldamine. See teine aste algab juba sellega, kui üksikud sektsioonid on koondatud ühte, moodustawad ühiskoja wõi konföderatsiooni. Seesuguseid ühiskodasid tuleks luua 10, koondades eraldi tööwõtjaid ja tööandjaid. Kodade koostöö organiseerijaks tuleb luua ühiskogud (korporatsioonid), mida wõiks asutada paralleelselt kodadega. Kaub.-tööstuskoda ongi meil ühiskogu ilmega oma erilaadsete funktsioonide poolest. Ühiskogu ilmega on ka rahwakultuuri- ja haridusnõukogu.
kus esitatud 10 ala, ka töölised. Ühiskogu peab haarama läbilõikes teatawat ala, näit. terawilja alalt: põlumees, wiljakaupmees, jahwataja ja leiwatööstur.
Rahwa kutseline organiseerimine on waja läbi wiia enne rahwuskogu walimisi.
2. koda peab wabastatama parlamendi wähematest majandusl. muredest, haokood ei tohiks häirida ta tegewust. Niisuguste asjade otsustamine wõiks jääda ühiskogudele.
Läbirääkimistel tõsteti üles küsimus, kuidas kooskõlastada kodade süsteemi parlamentliku korraga. Dr. Wilms leidis, et Eestis see küsimus tahetakse lahendada hoopis omapärasemalt. Mujal on kodade kõrwal üks erakonnasüsteem, juht ja diktatuur, meil seda ei taheta ja tuleb parlament. See on demakraatlik korporatiwism huwitaw ja omapärane katse.
Kuulajaid on 60 ümber, ERK-i ja käsitöösturite ringkondadest.