Vapikivi laudamüüris

Lühiandmed
Pealkiri: Vapikivi laudamüüris.
Allikas: Uus Eesti, 9. oktoober 1936, nr. 274, lk. 7.

Muinasleid Virumaal, Porkuni vallas.

muuda

Virumaal on tänavu tehtud rida avastusi ja leidusi muinasteaduse valdkonda kuuluvaist asjust. Huvitavam on viimane, mis neil päevil sai teatavaks. Nimelt avastati Porkuni v. Piisupi külas asuva talupidaja Jüri Tahti

karjatalli vundamendis end. piiskopilossi vapp.

Vapp on müüritud seina kaks aastat tagasi, kui talupidaja ehitas uue talli.

Vapp kujutab endast umbes 40 sm. pikkust ja sama laia telliskivipaksust paetahvlit, milline müüri asetatult on ümbritsetud telliskividega ja igale möödaminejale kui tänava pool asuv on hästi silmapaistev. Paetahvlile on raiutud kolm tuvikest, nende kohal on midagi piiskopi mütsi taolist ja selle kohal väikene rist. Kahel pool äärtel on veel ristikujutusi keerukate ornamentidega.

Vapikivi saamislugu on ka huvitav. Piisupi küla asub nimelt endisest Porkuni ordulossist [!] umbes paar kilomeetrit eemal Porkuni järve suunduvate ojakeste piirkonnas. Küla nimi on nähtavasti tuletatud ka sõnast “piiskop”. Porkuni mõisniku poolt teostati aastat kuuskümmend tagasi Piisupi küla ja Porkuni mõisa vahel asuva soo kuivendamist.

Kraavimistööde juures tuligi kivitahvel välja,

mis äratas tähelepanu oma õigenurkse kujuga ja milliselt lähemal vaatlusel leiti kujutusi. Kivi viis enda juurde Piisupi põllupidaja Jakob Meelmann, kelle talu õuel kivi vedeles kümneid aastaid, kuni kaks aastat tagasi tema naaber Tahti hakkas endale ehitama uut karjatalli ja viiski kivi oma hoonele nurgakiviks.

Porkuni loss, milline asutatud 1479. a., on saanud oma nime teatavasti oma asutajalt taanalsest piiskopilt Simon von der Borchist. Lossist on säilinud praeguseks vaid 8-kandiline väravatorn ja müüriosi. Lossil on olnud vanade ürikute andmetel välisküljel peale alaloleva väravatorni seitse torniraolist eelehitust. Väravatorni küljes on olnud mälestuskivi, millisel asunud Borchi ja Tallinna piiskopkonna vapid. Tõenäoliselt on leitud vapis tegemist Borchi või siis piiskopkonna vapiga. Loodetavasti toimetatakse ta talliseinalt nüüd muuseumi, kui ajaloolise väärtusega muinsusese.