Vana kannel II/Eeskõne
Eeskõne.
Rahvalaulud, mis „Vana Kandle“ tõine kogu siin lugijale rohkel arvul toob, on kõik Kolga Jaani kihelkonnast Viljandi maakonnast. Nende korjajad on kolm meest sestsamast kihelkonnast: kihelkonnakoolmeister Kr. Grau, koolmeistrite-seminaari õppija J. Orgusaar ja stud. theol. J. Bergmann. Herra Grau sai pärast Türisse Järvamaale kihelkonnakoolmeistriks, aga herra Orgusaar on, pärast oma õppimize lõpetamist Riia Vene koolmeistrite-seminaaris, nüüd kooliõpetajaks Kuigatsi Vene kihelkonnakoolis Tartumaal, herra Bergmann kirikuõpetajaks Paistu kihelkonnas Viljandimaal. Korjamine sündis aastal 1876, 1877 ja 1878, kui Vana Kandle väljaandjal au oli, Kirjameeste Seltsi presidendiks olla. Korjamize loost andku kaks korjajat ize oma sõnadega siin alamal lugijale algupäralist seletust.
Õpetaja Bergmann kirjutab väljaandjale: „Vana Kandle ezimeste vihkude läbi selleks äratatud, võttis selleaegne Kolga Jaani kihelkonnakoolmeister Kr. Grau nõuuks, oma kihelkonnas järele kuulata, kas säälgi vanu laule veel tallel peaks olema. Ta sai peagi mahti, 15 iluzat laulu elatanud Purtsi Rõõda suust üles kirjutada. Muidu polnud talle enam kui 5 laulu kätte puutunud. Korjamize pidi ta mõne takistuze pärast edespidize pääle jätma, „„kunni teada saaks, kas Vana Kandle toimetaja neid korjamize väärilizeks peab.““ Suvel 1876 läksin minagi, nimelt R. Kallas'e äratamize pääle, selle mõttega koju, nii palju kui võimalik, vanu laule korjata. Aga et ma kodukoolmeistriks pidin minema, siis ei võinud ma, kõigest paar päeva kodumaal olles, mitte suurt saada. Ei ma saanudki ozavate laulikutega kokku, nii et minu 1876 korjatud laulud kõigest riizmed on. Needki läkitazin ma, ühtlazi Grau omadega, kes nad minu kätte andis, Kallas'e läbi Vana Kandle toimetaja kätte. Enezel oli mull nõu, järgmizel aastal alatud tööd edazi ajada, aga tõbi tegi mu ettevõtte otsani tühjaks. Järgmise aasta (1878) alguzel soovis selleaegne Kirjameeste Seltsi president, Vana Kandle toimetaja, õpetaja J. Hurt, et ma eelseizval suvel „„plaani mööda“ Koiga Jaani kihelkonna läbi korjaksin. Seda lubazingi ja nii ka sündis. Aga vähe tulu tuli tundmata paigus ümberreizimizest. Silmanähtavalt tehti mitmes kohas palutavate poolt, kelle juure juhatati, kõik tõkked ette, et ma ei pidanud laule saama. Küziti, „„kas ma parem vazikid või seapõrsid osta ei taha, — see oleks parem, kui mööda taluzid kõrtsi joru taga ajada.““ Mitmelt poolt juhatati ka otse sinna, kus laulumeest ega -naist olemaski polnud, nii otse pettes. Nii ei saanud ma tundmata küladest ja taludest mitte palju. Sest ka see ei avitanud suurt, kui Grau lahkeste kaaza tuli ja omalt poolt kõik võimalikku tegi laulikute suu lahtitegemizeks. Üks laulik laskis ennast paar tundi paluda, siis kui ju peaaegu lubas, kadus korraga ära ja mingil moel ei olnud teda leida. Pidin tühjalt ära minema. Hiljemine kuulsin, et see moorikene sellepärast pole sõnakest laulnud, et ma mitte kõige enne tema juure polla läinud. Õnneks sain aga viimati kolme lauliku käest hulga laule. Nimelt ütles mulle Purtsi Rõõt arvata 5000 rida (120 laulu), Kazari Ann 1500 rida (32 laulu) ja Kolgi Mari 800 rida (20 laulu) ette. Et Purtsi Rõõt ju 1876 aasta alguzel Grau'le 15 laulu (arvata 1000 rida) oli ette üteluud, siis on tema käest üleüldse 135 laulu ehk umbes 6000 rida saadud. Mis muidu iganes saadaval oli, sai üles kirjutatud. Kui suvine koolivaheaeg lõppis, ei olnud mull enam kohta ega küzitavat, kust oleksin võinud veel korjata tahta. Ning et neist küladest, kus minule suurt lõikust ei lubatud, seminaari õppija J. Orgusaar ju 1876 arvata 170 laulu on üles kirjutanud, siis võib küll õiguzega ütelda: Kolga Jaani kihelkond on otsani läbi korjatud, mis saadav oli see on saadud.“
Kooliõpetaja Orgusaar omalt poolt kirjutab väljaandjale: „Minu korjatud laulud on kõik Võiziku vallast Kaavere külast saadud. Missuguzed laulud keegi laulik ütelnud on, seda ei või ma ütelda, ei ole seda teadust ka minu käzikirjas. Korjamize aasta on laulude ezimezel kimbul 1876. Neist lauludest on ütelnud Mall Hunt ligi 70 laulu, Krõõt Orgusaar ligi 70 laulu. Teized on ühe kaupa saadud. Ezimene laulik on ülemineva talvel vana piiga põlves ära surnud, aastat 70 vana, — teine on aastat 50 vana, saunanaene, Peka maa peal. Teize laulude kimbu korjamize aasta on 1877 ja kolmandal 1878. Teize kimbu lauludest ütles eespool nimetud Mall Hunt suurema oza, kolmanda kimbu pea tervelt Jaan Palt. Jaan Palt suri mineval talvel, aastat 80 vana, ära. — Laulikud ei taha neid lauluzi mitte laulda; mina pidin ize alati mõne laulu läbi laulma, enne kui neist laulja sai. Nemad olivad küll valmis, mulle „„kodu- ja kiriku-raamatust““ ette laulma, aga minu nõuetavate laulude kohta ütlezivad ikka: „„ilma lori, kuhu need kõlbavad.““ Minu peale vaatazivad nad nagu mõne „„kiriku õpetaja salakuulaja““ peale, kes kavalasti nende käest midagi paha püiab kätte saada, mis temale teada viia. Mina pidin neile palju ette seletama, enne kui laulsivad. Muud izeäralikku ei ole ma midagi tähele pannud korjamize juures.“
Nii palju korjajate kirjadest laulude korjamizest. Bergmann'i kiri on aastal 1883 kirjutatud, Orgusaar'e oma 30. Juulil 1885, mille järele ka temalt tähendatud laulikute suremize aeg ära tuleb arvata.
Muidu on mulle sõber Bergmann veel järgmized teaduzed neist laulikutest kätte muretsenud, kes temale ette laulnud:
1. Purtsi Rõõda täiz nimi kirikuraamatu järele on Rõõt Meiel, sündinud Ott. Tema on Oti Hansu tütar, Oti külast Kolga Jaani kirikuvallast pärit, sündinud 28. Septembril 1803, leeritud 1820, laulatatud 1824 Hans Meieliga Soosaare vallas Purtsi talus, kus ta eziotsa minijaks, aga pärast 33 aastat perenaezeks oli. Mees suri Juuli kuus 1866. Lesk Rõõt elas veel aastal 1883 Augusti kuus säälsamas Purtsi talus, 80 aastat vana. Pärast seda ei ole väljaandja temast sõnumid saanud.
2. Kazari Anne nimi kirikuraamatus on Ann Kaur, revisjooni kirja järele liianimega Parrik. On sündinud 1824, leeritud 1841, Jüri tütar, elab Kazari talus Kolga Jaani kirikuvallas ju enam kui 30 aastat. Tüdruk,
3. Kolgi Mari praegune pärisnimi on Marie Essenson, tüdrukapõline nimi Mari Tikk. On sündinud 1822 Võiziku vallas Oorgu külas Tiku talus, Jaagu tütar, leeritud 1838. Elas kahes abielus. Ezimene mees oli Kristjan Grauberg, tõize mehe nimi on Tõnis Essenson, kellega teda 1864 laulatati.
4. Pääle nende tähtsamate laulikute nimetab Bergmann'i käzikiri veel mõne laulja, kelle käest korjaja laulusõnu saanud. Need on: „Kolga kiriku karjamees Jaan Parm“, laulude korjamize ajal arvata 65 aastat vana, nüüd surnud, uppus nimelt 1885 kaevu; Kolga tuuliku mölder Märt Reial; siis üks „jalutu rätsepp Täkärd“, peremees Jaak Wint, üks „kuulus laulumees“ Päovere väljavaht Mats, korjamize ajal arvata 72 aastat vana, ja viimaks üks Vainu Jaan ja Posti Jaan. Täielizemat teadust neist laulikutest väljaandjal ei ole.
Laulud, mis lugija siin Vana Kandle „tõizes kogus“ leiab, on kolmes alguskäzikirjas olemas. Käzikirjade päälkirjad käivad nõnda:
1. „Eesti rahva vanad laulud, korjatud Kolga Jaani kihelkonnast. Korjanud on Jaan Bergmann ja Kristjan Grau. 1876.“ 76 lehekülge, 50 laulu.
2. „Vanad rahvalaulud. Kolga Jaani kihelkonnast korjanud seminaari õppija Orgusaar 1876—1878.“ Kolm kimpu, 226 laulu.
3. „Eesti rahvalaulud Kolga Jaani kihelkonnast Viljandimaalt. Korjanud aastal 1878 Jaan Bergmann, stud. theol.“ 280 lehekülge, 268 laulu.
Ezimene käzikiri on Bergmann'i kirjutatud, poogen kaheksaks murtud, tõine Orgusaar'e kirjutatud, ka poogen kaheksaks murtud, kolmas ehk kõige suurem kogu jälle Bergmann'i kirjutatud, poogen neljaks murtud. Korjajad on need käzikirjad ehk alusdokumendid pärast korjamist Eesti Kirjameeste Seltsile kinkinud, kes neid omas kirjavaras alale hoiab. Lauluzid trükkimizeks kokku seades lasksin mina kõik käsikirjad üksikult kõvaste kokku köita jn panin nemad järgimööda selle üleüldize nime alla: „Kolga Jaani laulud Nr. I, II, III.“ Nr. I on siis Bergmanni ja Grau ühine korjandus, Nr. II Orgusaar'e ja Nr. III Bergmann'i izeäraline korjandus. Tahab mõni uurija käesolevat trükitud laulukogu alguskäzikirjadega võrrelda, siis võib tema seda antud tähenduste järele kergeste teha.
Käzikirjades on laulud nii ülesse pandud, kudas ja kust korjajad neid saivad, ilma izeäralize korra ehk järje tähele panemata. Trükis olen mina muidugi laulud nende sizu järele kokku seadnud ja sedaviizi kaksteistkümmend salka ehk päätükki saanud. Missuguzed põhjusmõtted ja üksikud laulud igas salgas on, näeb lugija kergeste raamatu „sizikorrast“, mis raamatu lõpuõtsas leida on. Ühtlazi võib igamees sestsamast sizikorrast järele vaadata, kes laulu ehk tema tõizendi lauliku suust üles on kirjutanud ehk korjanud. Kui kõik tõizendid izeäralisteks lauludeks arvame ja sedamööda oma jala peale seame, siis on
| Bergmann | korjanud | 271 | laulu | ehk | 9641 | rida, |
| Orgusaar | „ | 199 | „ | „ | 5115 | „ |
| Grau | „ | 20 | „ | „ | 1054 | „ |
| Kõik kokku 490 laulu ehk 15810 rida. | ||||||
Laulude keel ei ole mitte kirjakeel, vaid kohaline Kolga Jaani murre. Alguskäzikirjades ei ole see murre mitte omal täiel näul paberi pääle saanud. Harjunud kirjakeel on üleskirjutajate sulge sagedaste eksitanud. Aga trükis püüdsin mina külamurret täielizemalt valitsema panna, käzikirjade eksituzi räägitava Kolga Jaani keele järele parandades. See oli mull õnneliku juhtumize läbi väga julgeste võimalik. Otse sellsamal ajal, kui ma praegust Vana Kandle „tõist kogu“ trükile valmistazin, oli õpetaja J. Bergmann minu ammeti abi Peterburis. Tema on ize suurema oza Kolga Jaani lauluzid korjanud ja ize sündimize poolest nimetatud kihelkonna laps. Selle läbi on tema Kolga Jaani kohalize keelemurdega nii tuttav, kui iganes üks elava ja terava vaimuga inimene oma sündinud ehk loodud kodukeelt võib tunda. Minu kallis sõber Bergmann oli nii lahke, et ta omad ülikazinad priitunnid hulga aega Vana Kandle hääks ohverdas ja kõik Kolga Jaani laulud, ka Orgusaar'e ja Grau omad, käzikirjadest trüki tarbeks ümber kirjutas, selle juures minu izeäralize soovimize pääle nimelt kohalist külamurret võimalikult tähele pannes ja jalule seades. Ühtlazi võis Bergmann ka mõne muu pizukeze eksituze, mis alguskirjas leiti, omast mälestuzest ära parandada. Sedaviizi sai trükimajasse parem käzikiri saadetud, kui ülemal nimetatud alguskäzikirjad ongi. Väljaandja võib rõõmsaste ja julgeste ütelda: Käesolev laulude kogu on, nõnda kui sizu ehk sõnade poolest, nõnda ka koore ehk keele poolest, täieste Kolga Jaani kihelkonna omandus, Koiga rahva kadumata vana vara.
Üksnes kahes tükis on praeguzes trükis Kolga Jaani kohalizest murdest kirjutamize poolest meelega kõrvale astutud. Eziteks: Kolga Jaanis ei ütelda h-häält sõna alguzes mitte välja, aga kirjutatud on h-täht siin igakord, kus keele historia seda märki sõna alguzes nõuab ja ka kirjakeel teda vanast ajast saadik pruugib. Nii leiab lugija ka ses „tõizes kogus“ hirm, hõbe, hakkama, hukkama j. n. e., aga välja öeldakse Kolga Jaanis irm, õbe, akkama, ukkama j. n. e. Loodan, et see lugijat ega uurijat ei saa eksitama. Ezimene on h-tähte kirjakeeles nende sõnade eziotsas harjunud, järgmine kuuleb ja teab praeguzest seletamizest, et h Kolga Jaanis sõna eziotsas tumm on. Tõizeks: Pitk hääl üü murrub Kolga Jaani murdes kaksikhääleks üi, küin on küün, nüid on nüüd, püidmä on püüdma j. n. e. Orgusaar omas käzikirjas on ka enamiste üi kirjutanud. Bergmann'i käzikirjas leiame üü. Väljaandja jättis trükis üü seizma, keele historia põhja pääl ja kirjakeele eeskuju järele, arvates, et lugija ja uurija mitte ei saa eksitatud, kui pitka üü loom, nõnda kui tema Kolga Jaanis ilmub, raamatu eeskõnes ära seletatakse. Peaks muidu teravam nurija käesolevates lauludes mõne koha ehk sõna leidma, mis kuuldud keelemurdega Kolga Jaanis mitte täieste kokku ei käi, siis on see vahe kas tahtmata sündinud trükiviga ehk laulikute süü, kes sõnad nii ette on ütelnud, kui nad kirja saanud. Mõlemaid olemizi on praeguzes trükis tõeste ja salgamata olemas. Trükivigadest raamatut üsna puhtaks teha, on üliraske töö ja igal kirjamehel valus teadmine. Niisamati teavad laulude korjajad, et laulikud lauldes ehk sõnu ette üteldes tihti kohalizest igapäevamurdest kõrvale lähevad ja ühte ja sedasama sõna ehk käändu mitmet viizi ütlevad, ozast õiguzega, ozast ka ülekohtuga. Eziotsa on õigem, kui kirjutaja täieste nii üles kirjutab, kudas laulik ütleb, olgu kui tahes. Sellega jääb materjaal puutumata, küll teaduslik kriitika teda puhastab. Niisuguzeks puhastamizeks siin ja muidu uurijate tarvituzeks saan mina pea Kolga Jaani murdest ühe izeäralize kirja välja andma, kus tähendatud murre kõigiti teaduslikus mundris lugija ette astub, pärast seda kui mina teda ize vabeajal paremine tundma olen õppinud.
Nagu juba ülemal tähendati, ei ole mitte võimalik, igast laulust siin üksikult ütelda, kes teda ette laulnud. Korjajate teaduzed on sellepoolest puudulizeks jäänud. Siiski on Bergmann'i ülespanekud nii rohked ja selged, et täieste ära näeme, mis kõige ozavam laulik Rõõt Meiel ja mis jälle tõized laulikud temale ette laulnud.
Rõõt Meiel on, näituzeks, järgmized laulud ütelnud: 151 B. C., 153, 156, 159, 160 B, 162 C, 165, 166 A. B., 167, 173, 174, 175 A, 176, 178 B, 182 A, 185, 189 B, 191 A, 193 A. D., 194, 195 A, 197, 198 D, 201 A, 205 A, 206 A, 208, 209 A, 210, 211, 212 A, 213, 214, 215, 216, 220 B, 221, 222, 223, 225, 226 A, 228 B, 230 A. B. D., 231, 232, 233, 234, 235 B, 237, 238 A, 239, 243 A, 245, 251, 259 A, 260, 262 C, 263, 266 A, 268, 270, 283, 286 A, 287 A, 289 A, 292, 294, 296 A, 299, 307, 312, 317 A, 318 A, 320, 328, 331 B, 332 A, 333 B, 338, 341, 344 B, 347, 352 A, 354, 356 B, 357 C, 359 B, 361, 362, 363 A. B., 364, 365, 368 A. B., 369, 401, 404, 415, 420, 430, 432, 442 A, 444 C, 447 B, 454 C, 460 A, 470 A, 487 A, 488 B, 489 B. Meieli lauldud on ka suurem oza Grau korjanduzes.
Ann Kaur on need laulud laulnud: 158, 162 D, 164 A, 171, 178 A, 183 B, 184 A, 190 A, 198 A, 202, 203 E, 205 C, 206 D, 243, 249 A, 261 C, 262 A, 264 A, 271 A, 273, 279 B, 282, 296 B, 316, 317 B, 318 B, 357 B, 447, 454 A, 459 A, 460 B.
Mari Essenson on ette öelnud: 153, 168 A, 188 C, 195 B, 198 C, 205 D, 244, 256, 265, 291 A, 298, 370 B, 375, 385, 390 B, 436, 441 A, 458 C, 488 A.
Pääle selle on Bergmann'ile ette laulnud Jaan Parm: 157 C, 291 C, 301, 353 B, 383 B, 391, 399, 407, 413, 431 A, 434, 437, 440, 443, 485; Märt Reial: 269, 273 D, 306 A, 340, 383 A, 395 A, 403, 410, 431 B, 456 B; jalutu rätsepp Täkärd: 182 B, 300, 428; peremees Jaak Wint: 168 B, 204, 336, 353 A, 459 B; Päovere väljävaht Mats: 157 A, 162 A, 250 A, 284 A, 405 A, 409, 422, 435, 439, 466; Vainu Jaak: 314; Posti Jaan: 339. „Liivasaare Leena“ pulmas kaazitati ja kirjutas Bergmann üles 151 A, 203 A, 207 A. B., 218, 219 A. B., 261 A, 271 B, 330, 337 B, 390 A, 398, 446 B, 463, 468; säälsamas pulmas lauldi Bergmann'ile ette 199, 203, 206 C, 455, 460 D. Lauljate nimed ses pulmas on üles tähendamata jäänud. Üks vanamees laulis sääl kaazitajatele 242. Ilma laulikute nime nimetamata leiame Bergmann'i käzikirjas veel järgmized lizamärgid: „Üks vanamoor laulis ette“ 168 A, 226 B, 446 A, 469; „üks mees ütles teel korjajale" 311; „üks kiidetud laulumoor, kui unimustlazena hulk aega olin pääle ajanud, ütles viimaks 491 ja 492, juure lizades: Muud ma ei teä!“
Orgusaar'e laulikute kohta peame nende üleüldiste tähendustega rahul olema, mis korjaja ülemal on annud.
Kõigist korjanduzist on mõned üksikud laulud siia ülesvõtmata ja äratrükkimata jäänud, ozast oma puudulize olemize pärast, ozast et kitsasse väravasse kinni jäivad, ozast viimaks ka sellepärast, et nad hõrnemale ehk peenemale lugijale „liig kange tubakas“ oleksivad olnud. Aga nende mahajäänud laulude arv ei ole suur.
Uurijatele, kes trükitud lauluzid alguskäzikirjadega tahavad kokku seada ehk võrrelda, anname siin tabeli, mille järele neid käzikirjadest kergeste võib üles leida. Ezimezes püstreas seizavad trükitud laulude numbrid, tõizes käzikirjade numbrid, mille juures, nagu juba ülemal öeldi, Nr. I Bergmann'i ja Grau ühist korjandust, Nr. II Orgusaar'e ja Nr. III Bergmann'i izeäralist korjandust tähendavad.
| Trükis. | Käzikirjas. | Trükis. | Käzikirjas. | Trükis. | Käzikirjas. | |||
| I. | 174 | III. | 171. | 195 A | III. | 51. | ||
| 151 A | III. | 1. | 175 A | III. | 54. | 195 B | III. | 231. |
| 151 B | III. | 164. | 175 B | II. | 21. | 195 C | II. | 159. |
| 151 C | III. | 254. | 176 | III. | 159. | 196 | II. | 72. |
| 152 | III. | 186. | 177 | II. | 14. | 197 | III. | 170. |
| 153 | III. | 234a | 178 A | III. | 146. | 198 A | III. | 199. |
| 154 A | II. | 77. | 178 B | III. | 82. | 198 B | II. | 13. |
| 154 B | I. | 23. | 178 C | II. | 80. | 198 C | III. | 244. |
| 155 | II. | 211. | 179 | II. | 51. | 198 D | III. | 46. |
| 156 | III. | 158. | 180 | II. | 90. | 199 | III. | 10. |
| 157 A | III. | 227. | 181 | II. | 76. | 200 A | I. | 24. |
| 157 B | II. | 155a | 182 A | III. | 90. | 200 B | II. | 96. |
| 157 C | III. | 38. | 182 B | III. | 78. | 201 A | III. | 58. |
| 158 | III. | 208. | 183 A | II. | 67. | 201 B | I. | 41. |
| 159 | III. | 85. | 183 B | III. | 151. | 202 | III. | 198. |
| 160 A | II. | 155b | 184 A | III. | 144. | 203 A | III. | 15. |
| 160 B | III. | 80. | 184 B | II. | 9. | 203 B | II. | 49. |
| 161 | II. | 97. | 185 | III. | 59. | 203 C | I. | 34. |
| 162 A | III. | 219. | 186 | II. | 68. | 203 D | III. | 8. |
| 162 B | II. | 92. | 187 | II. | 176. | 203 E | III. | 216. |
| 162 C | III. | 60. | 188 A | I. | 33. | 203 F | II. | 65. |
| 162 D | III. | 206. | 188 B | II. | 30. | 204 | III. | 120. |
| 163 | II. | 74a. | 188 C | III. | 235. | 205 A | III. | 44. |
| 164 A | III. | 209. | 188 D | II. | 34. | 205 B | II. | 10. |
| 164 B | II. | 81. | 188 E | II. | 33. | 205 C | III. | 150. |
| 165 | III. | 73. | 189 A | II. | 111. | 205 D | III. | 239. |
| 166 A | III. | 163. | 189 B | III. | 56. | 206 A | III. | 61. |
| 166 B | III. | 62. | 190 A | III. | 149. | 206 B | II. | 11. |
| 167 | III. | 68. | 190 B | II. | 64. | 206 C | III. | 11. |
| 168 A | III. | 118. | 191 A | III. | 48. | 206 D | III. | 207. |
| 168 B | III. | 119. | 191 B | II. | 153. | IV. | ||
| 169 A | III. | 234b | III. | |||||
| 169 B | II. | 109. | 207 A | III. | 12a. | |||
| 170 | II. | 165. | 192 | II. | 177. | 207 B | III. | 3. |
| II. | 193 A | III. | 260. | 208 | III. | 94a. | ||
| 193 B | II. | 50. | 209 A | III. | 94b. | |||
| 171 | III. | 148. | 193 C | I. | 29. | 209 B | II. | 28a. |
| 172 | II. | 186. | 193 D | III. | 49. | 210 | III. | 95– |
| 173 | III. | 162. | 194 | III. | 93. | 97. | ||
| Trükis. | Käzikirjas. | Trükis. | Käzikirjas. | Trükis. | Käzikirjas. | ||||
| 211 | III. | 98. | V. | VII. | |||||
| 212 A | III. | 99. | 243 A | III. | 157. | 271 A | III. | 142. | |
| 212 B | I. | 4. | 243 B | III. | 197. | 271 B | III. | 17. | |
| 213 | III. | 100. | 244 | III. | 243. | 272 | II. | 119. | |
| 214 | III. | 101. | 245 | III. | 47. | 273 A | III. | 196. | |
| 215 | III. | 102. | 246 | II. | 40. | 273 B | II. | 63. | |
| 103. | 247 | II. | 200. | 273 C | I. | 30. | |||
| 216 | III. | 104. | 248 | II. | 169. | 273 D | III. | 131. | |
| 217 | II. | 143. | 249 A | III. | 201. | 274 | II. | 150. | |
| 218 | III. | 18. | 249 B | II. | 171. | 275 | II. | 37. | |
| 219 A | III. | 5. | 250 A | III. | 220. | 276 | II. | 117. | |
| 219 B | III. | 19. | 250 B | II. | 223. | 277 | II. | 85. | |
| 220 A | II. | 142. | 250 C | I. | 31. | 278 | II. | 130. | |
| 220 B | III. | 175. | 251 | III. | 66. | 279 A | II. | 41. | |
| 221 | III. | 105. | 252 | II. | 124. | 279 B | III. | 213. | |
| 222 A | III. | 106. | 253 | II. | 151. | 280 | I. | 18. | |
| 222 B | I. | 5. | 254 | II. | 122. | 281 A | II. | 42. | |
| 223 | III. | 114. | 255 | II. | 147. | 281 B | I. | 42. | |
| 224 | I. | 6. | 256 | III. | 236. | 282 | III. | 210. | |
| 225 | III. | 107. | 257 A | II. | 225. | 283 | III. | 179. | |
| 226 A | III. | 108. | 257 B | II. | 184. | 284 A | III. | 226. | |
| 226 B | III. | 115. | 258 | II. | 156. | 284 B | I. | 40. | |
| 227 | II. | 145. | 259 A | III. | 69. | 285 | II. | 126. | |
| 228 A | I. | 2. 3. | 259 B | II. | 88. | 286 A | III. | 165. | |
| 228 B | III. | 109. | 260 | III. | 81. | 286 B | II. | 224. | |
| 229 | II. | 60. | 261 A | III. | 12b. | 287 A | III. | 184. | |
| 230 A | III. | 174. | 261 B | II. | 160. | 287 B | I. | 27. | |
| 230 B | III. | 74. | 261 C | III. | 203. | 287 C | I. | 32. | |
| 230 C | II. | 57. | VI. | 288 A | I. | 19. | |||
| 230 D | III. | 110. | 288 B | II. | 127. | ||||
| 231 | III. | 111. | 262 A | III. | 147. | 128. | |||
| 232 | III. | 113. | 262 B | II. | 172. | 289 A | III. | 91. | |
| 233 | III. | 176. | 262 C | III. | 65. | 289 B | II. | 29. | |
| 234 | III. | 185. | 263 | III. | 161. | 290 | I. | 36. | |
| 235 A | II. | 141. | 264 A | III. | 202. | 291 A | III. | 238. | |
| 235 B | III. | 112. | 264 B | II. | 38. | 291 B | II. | 36. | |
| 236 | II. | 144. | 265 | III. | 233. | 291 C | III. | 42. | |
| 237 | III. | 261. | 266 A | III. | 87. | 292 | III. | 160. | |
| 238 A | III. | 263. | 266 B | I. | 20. | 293 | II. | 75. | |
| 238 B | II. | 7. | 266 C | II. | 166. | 294 | III. | 182. | |
| 239 | III. | 262. | 267 | II. | 161. | 295 | II. | 196. | |
| 240 | II. | 58. | 268 | III. | 86. | VIII. | |||
| 241 | I. | 1. | 269 | III. | 138. | ||||
| 242 | III. | 7. | 270 | III. | 183. | 296 A | III. | 72. | |
| Trükis. | Käzikirjas. | Trükis. | Käzikirjas. | Trükis. | Käzikirjas. | |||
| 296 B | III. | 145. | 331 A | II. | 59. | 359 B | III. | 63. |
| 296 C | II. | 170. | 331 B | III. | 166. | 360 | II. | 113. |
| 296 D | II. | 168. | 332 A | III. | 88. | 361 | III. | 268. |
| 297 | II. | 84. | 332 B | I. | 8. | 362. | III. | 267. |
| 298 | III. | 248. | 332 C | II. | 46. | 363 A | III. | 266. |
| 299 | III. | 169. | 333 A | II. | 25. | 363 B | III. | 265. |
| 300 | III. | 75. | 333 B | III. | 89. | 364 | III. | 83. |
| 301 | III. | 32. | 333 C | I. | 7. | 365 | III. | 84. |
| 302 | II. | 19. | 334 | II. | 146. | 366 | puudub | |
| 303 | II. | 139. | 335 | II. | 134. | 367. | I. | 43. |
| 304 | II. | 195. | 135. | 368 A | III. | 195. | ||
| 305 | II. | 86. | 336 | III. | 124. | 368 B | III. | 264. |
| 306 A | III. | 135. | 337 A | II. | 74b. | IX. | ||
| 306 B | II. | 105. | 337 B | III. | 21. | |||
| 307 | III. | 257. | 337 C | II. | 194. | 369 | puudub | |
| 308 | II. | 210. | 338 | puudub | 370 A | II. | 95. | |
| 309 | II. | 140. | 339 | III. | 252. | 370 B | III. | 242. |
| 310 | II. | 178. | 340 | III. | 126. | 371 | II. | 101b. |
| 311 | III. | 218. | 341 | III. | 193. | 372 | II. | 214. |
| 312 | III. | 189. | 342 | I. | 22. | 373 | II. | 120. |
| 313 | I. | 21. | 343 | II. | 203. | 374 | II. | 23. |
| 314 | III. | 251. | 344 A | I. | 9. | 375 | III. | 245. |
| 315 | II. | 183. | 344 B | III. | 177. | 376 | II. | 121a |
| 316 | III. | 212. | 345 | I. | 10. | 377 | II. | 112. |
| 317 A | III. | 57. | 346 | II. | 45. | 378 | II. | 61. |
| 317 B | III. | 215. | 347 | III. | 172. | 379 | II. | 62. |
| 317 C | II. | 82. | 348 | I. | 44. | 380 | II. | 100. |
| 318 A | III. | 258. | 349 | II. | 47. | 381 A | II. | 12. |
| 318 B | III. | 211. | 350 | II. | 99. | 381 B | II. | 106. |
| 319 | II. | 22. | 351 | II. | 129. | 382 | II. | 103b |
| 320 | III. | 188. | 352 A | III. | 70. | 383 A | III. | 127. |
| 321 | II. | 28b. | 352 B | II. | 167. | 383 B | III. | 33. |
| 322 A | II. | 27. | 353 A | III. | 122. | 384 | II. | 118. |
| 322 B | I. | 13. | 353 B | III. | 29. | 385 | III. | 249. |
| 323 A | I. | 12. | 354 | III. | 180. | 386 | II. | 101. |
| 323 B | II. | 115. | 355 | II. | 110. | 387 | II. | 164. |
| 324 | II. | 114. | 356 A | II. | 31. | 388 | II. | 219. |
| 325 | II. | 5. | 356 B | III. | 167. | 389 | II. | 149. |
| 326 | II. | 20. | 357 A | II. | 132. | 390 A | III. | 4. |
| 327 | II. | 4. | 357 B | III. | 200. | 390 B | III. | 232. |
| 328 | III. | 191. | 357 C | III. | 64. | 391 | III. | 27. |
| 329 | II. | 133. | 358 | II. | 32. | 392 | II. | 221. |
| 330 | III. | 6. | 359 A | II. | 6. | 393 | II. | 190. |
| Trükis. | Käzikirjas. | Trükis. | Käzikirjas. | Trükis. | Käzikirjas. | ||||
| 394 | II. | 193. | X. | 457 | II. | 17. | |||
| 395 A | III. | 137. | 431 A | III. | 31. | 458 A | I. | 37. | |
| 395 B | II. | 188. | 431 B | III. | 132. | 458 B | II. | 39. | |
| 396 | II. | 54. | 432 | III. | 259. | 180. | |||
| 397 A | II. | 43. | 433 | II. | 137. | 458 C | III. | 240. | |
| 397 B | III. | 152. | 434 | III. | 35. | 459 A | III. | 141. | |
| 398 | III. | 2. | 435 | III. | 223. | 459 B | III. | 123. | |
| 399 | III. | 25. | 436 | III. | 241. | 459 C | II. | 174. | |
| 400 | II. | 207. | 437 | III. | 41. | 460 A | III. | 55. | |
| 401 | III. | 92. | 438 | I. | 17. | 460 B | III. | 205. | |
| 402 | II. | 125. | 439 | III. | 228. | 460 C | II. | 152. | |
| 403 | III. | 136. | 440 | III. | 39. | 460 D | III. | 9. | |
| 404 | III. | 173. | 441 A | III. | 250. | 460 E | II. | 56. | |
| 405 A | III. | 222. | 441 B | I. | 16. | 461 | II. | 157. | |
| 405 B | II. | 121b | 442 A | III. | 71. | XII. | |||
| 405 C | II. | 208. | 442 B | II. | 148. | ||||
| 405 D | II. | 199. | 443 | III. | 37. | 462 | II. | 83. | |
| 406 | II. | 138. | XI. | 463 | III. | 22. | |||
| 407 | III. | 40. | 464 | II. | 98. | ||||
| 408 | I. | 15. | 444 A | II. | 1. | 465 | II. | 179. | |
| 409 | III. | 224. | 444 B | II. | 2. | 466 | III. | 221. | |
| 410 | III. | 134. | 444 C | III. | 53. | 467 | II. | 70. | |
| 411 | II. | 107. | 444 D | II. | 3. | 468 | III. | 14. | |
| 412 | II. | 73. | 445 A | I. | 39. | 469 | III. | 117. | |
| 413 | III. | 30. | 445 B | II. | 131. | 470 A | III. | 255. | |
| 414 | II. | 206. | 446 A | III. | 116. | 470 B | II. | 55. | |
| 415 | III. | 181. | 446 B | III. | 20. | 471 | II. | 217. | |
| 416 | II. | 93. | 447 A | II. | 8. | 472 | II. | 218. | |
| 417 | II. | 209. | 447 B | III. | 45. | 473 | II. | 213. | |
| 418 | I. | 14. | 447 C | III. | 214. | 474 | II. | 202. | |
| 419 | I. | 50. | 448 | II. | 48. | 475 | II. | 191. | |
| 420 | III. | 194. | 449 | II. | 16. | 476 | II. | 187. | |
| 421 | II. | 103. | 450 | Il | 15. | 477 | II. | 197. | |
| 422 | III. | 230. | 451 A | I. | 38. | 478 | III. | 154. | |
| 423 | III. | 153. | 451 B | II. | 158. | 479 | II. | 154. | |
| 424 | II. | 163. | 452 | II. | 104. | 480 | II. | 69. | |
| 425 | II. | 222. | 453 | I. | 11. | 481 | II. | 91. | |
| 426 | II. | 204. | 454 A | III. | 204. | 482 | puudub. | ||
| 427 | I. | 49. | 454 B | I. | 28. | 483 | I. | 26. | |
| 428 | III. | 77. | 454 C | III. | 52. | 484 A | I. | 46. | |
| 429 | II. | 220. | 455 | III. | 23. | 484 B | I. | 47. | |
| 430 | puudub | 456 A | II. | 136. | 485 | III. | 36. | ||
| 456 B | III. | 133. | 486 | II. | 26. | ||||
| Trükis. | Käzikirjas. | Trükis. | Käzikirjas. | Trükis. | Käzikirjas. | |||
| 487 A | III. | 187. | 488 B | III. | 268. | 490 | puudub. | |
| 487 B | II. | 66. | 489 A | II. | 89. | 491 | III. | 139. |
| 488 A | III. | 237. | 489 B | III. | 67. | 492 | III. | 140. |
Trükivigadest palume lugijat enne raamatu pruukimist järgmizi ära parandada, sest et nad lugemist ja mõistmist eksitavad:
| Lhklg. | 4 | rida | 16 | seizab: | Hu luke | loe: | Hulluke |
| „ | 40 | „ | 11 | „ | pienedrässe | „ | pienderässe |
| „ | 152 | „ | 33 | „ | Rare | „ | Tare |
| „ | 152 | „ | 34 | „ | Tehe | „ | Rehe |
| „ | 162 | „ | 20 | „ | rnmala | „ | rumala |
| „ | 179 | „ | 11 | „ | audemaie | „ | andemaie |
| „ | 180 | „ | 1 | „ | plõgtud | „ | põlgtud |
| „ | 184 | „ | 13 | „ | kõela | „ | kaela |
| „ | 191 | „ 30.32.34 „ | tüõdä | „ | tüödä | ||
| „ | 192 | „ | 3 | „ | kas vime | „ | kasvime |
| „ | 192 | „ | 15 | „ | 20. | „ | 15. |
| „ | 197 | „ | 25 | puudub | reanumraer | 25. | |
| „ | 268 | „ | 9 | seizab: | algap | „ | palga |
| „ | 276 | „ | 4 | „ | karjat ele | „ | karjateele |
| „ | 337 | „ | 81 | „ | luesta | „ | luiesta |
| „ | 379 | „ | 250 | puudub | C = Gr. | ||
| „ | 380 | „ | 261 | puudub | C = Brg. | ||
Lõppeks tänan laulude korjajaid südamest. Grau, Orgusaar ja Bergmann ei ole mitte tuimad ega laizad olnud, kui neid izamaa tööle kutsuti. Mis mitu tozinat tõizi noorimehi ka väga hästi omas kihelkonnas oleksivad võinud teha, aga laiduväärilizest hooletuzest tegemata jätsivad, seda on nemad agaruzega ja armastuzega omas kodupaigas teinud ja enestele kadumata mälestuse üles seadnud. Tulevik saab neid veel aastasadade pärast auu ja tänuga nimetama, kui mitme kiidetud rahvamehe nimi ammugi ju kõigest mälestuzest autumaks kustunud. Kolga Jaani laulude korjandus on kõige täielizemate ja paremata hulka Eesti pinnal arvata. Ärgatagu see kaunis kogu ezivanemate vana vara veel viimsel tunnil Eesti noorimehi vanu rahvalauluzid korjama sääl, kus neid senni sugugi ei ole korjatud.
Worrede.
Vorliegende zweite Sammlung alter estnischer Volkslieber stammt in ihrem ganzen ansehnlichen Umfange aus dem Kirchspiel Klein-St.-Johannis im Fellinichen Kreise Livlands, nördlich vom Wörzjärw. Gesammelt wurden die Lieder in den Jahren 1876, 1877 und 1878 von dem Parochiallehrer Chr. Grau, dem Seminaristen J. Orgsaar und dem stud. theol. J. Bergmann. Die ersten zwölf Bogen (pag. 1 bis 192) erschienen schon 1884 in einem Doppelhefte als erste und zweite Lieferung der Sammlung, die zwölf weiteren Bogen (pag. 193—384) wurden im Jahre 1886 als dritte und vierte Lieferung gedruckt. Nun ist diese Partialsammlung abgeschlossen und die Besitzer derselben können alle vier Lieferungen mit dem Titelblatte und den beiden Vorreden in ein Bändchen binben lassen.
Eine deutsche Uebersetzung habe ich zu diesem zweiten Theil meiner „alten Harfe“ nicht liefern können, weil mir in meinem schweren Berufsleben die Zeit dazu fehlte. Die Hauptsache war und ist ja, daß der Originaltext gerettet und in genauer, getreuer Wiedergabe durch den Druck den Forschern zugänglich gemacht wirb. Doch soll die Fortsetzung des Werkes, auf mehrfachen Wunsch von In- unb Ausländern, wieder mit einer Uebersetzung versehen werden.
Da diese zweite Sammlung meiner lieben Volkslieder bei dem Leser die Kenntniß der estnischen Sprache voraussetzt, so unterlasse ich hier in der deutschen Vorrede, den orientirenden Inhalt der estnischen Vorrede zu wiederholen. Ich verweise insbesondere den wissenschaftlichen Leser auf die letztere. Dort findet er genügende Angaben über die Sammler und das Sammeln dieser Lieder, über ihre Sänger und Sängerinnen, über die Urhandschriften dieser Sammlung und ihr Verhältniß zum gedruckten Text.
Anfänglich war es meine Absicht, dieser Liedersammlung auch eine Beschreibung des localen Dialectes vorauszuschicken, in welchem diese Lieder gesungen und abgedruckt worden. Aber der Stoff wuchs mir so sehr unter den Händen, daß ich davon hier Abstand nahm. Ich werde statt dessen baldigst eine besondere Abhandlung über den kleinjohannischen Dialect veröffentlichen, nach welcher dann die Sprachforscher auch einige Versehen formaler Art corrigiren können, die sich in den vorliegenden Druck eingeschlichen haben. Ein kleines Verzeichniß störender Druckfehler findet der Leser in dem estnischen Vorwort (cf. pag. XVII). Im Uebrigen gehören diese kleinjohannischen Lieder zu den besten Klängen aus dem sangreichen estnischen Alterthum und können den Interessenten zum Studium nur empfohlen werden. Zugleich ist die Reichhaltigkeit der Sammlung ein schönes Zeugniß, welche Schätze der Vergangenheit noch gegenwärtig Liebe und Eiser in der Sache heben können und zwar in den Grenzen eines einzigen Kirchspiels. Ich kann die ehrenvolle, unvergeßliche Leistung der drei Sammler nur als nachahmungswürdiges Beispiel allen jüngeren Esten, namentlich aber allen estnischen Studenten in ihren academischen Ferien, hinstellen. Möge dieses Beispiel reiche Nachfolge finden.