Vana kannel/VII
VII.
Nr. 63. Kolm vaest.
A.
Kolm vaest ilmahna,
Ala ilma armetut:
Üts' oll' imätä' neido,
Tõine ezätä poiga,
Kolmas vaene läskä-naine.
Midä iki imätä neido?
Iki kirstu keerijät,
Iki vaka vaalijat.
Midä iki ezätä poiga?
Iki adra köütijät,
Adra pää päätijät.
Midä ik' vaene läskä-naine?
Kündijädä, külvijädä,
Musta mulla pöörijädä.
Kohe iki imätä' neido,
Sinnä läte ligozi,
Kohe iki ezätä poiga,
Sinnä kasvi kaivokene,
Kohe iki läskä-naine,
Sinnä tekkü tiigikene,
Kaldu kala järvekene,
Sulazide suu mõske,
Näüdzikide närdzo mõske.
B.
Oles ma ütsindä vaene,
Ala ilma armetu,
Lääzi ma suure mäe otsa,
Korjazi suure kondi otsa,
Kerjäzi kingo otsa,
Säält ma vette veerütäzi,
Kaivunduhe kallutazi.
Meid om kolmi vaesta ilmah,
Ala ilma armetut:
Üts om vaene läskä-naine,
Tõine ilma imätä tütar,
Kolmas ilma ezätä poig.
Miä ikk vaene läskä-naine?
Kündijät ja külvijät,
Musta mulla pöörijät,
Siemne maaha heitijät.
Miä ikk imätä tütar?
Ikk ta kirstu keerijät,
Ikk ta vaka valmistajat,
Ikk ta sajale saatijat,
Peiole pingi andijat.
Miä ikk ezätä poig?
Ikk ta adra köütijät,
Adra pää päätijät,
Ägli ettesäädijät,
Esä ettenäütäjät.
Nr. 64. Ole-e umma ezäkeist.
Ole-e umma ezäkeist,
Kaabu adra kandijat,
Siemne maaha heitijät.
Küll ma ikule izozi,
Küll ma nõssi nõrezille.
Kohn ma iste, sääl ma iki,
Kost ma nõssi, sääl nõredi:
Oh ma ulli ohjota,
Päätä kana päidzitä,
Sulazita ni suidzita.
Miä tie mina vaene,
Kua kannet kanane?
Ole-e must nõrgast nõudijat,
Nõudijat ja sõudijat.
Nr. 65. Ole-e mull umma imäkeist.
Ole-e mull umma imäkeist,
Mezi-marja, memmekeist.
Imäkene, helläkene,
Jätit mu maaha marja suuru',
Söödüle sõmera suuru'.
Koh ma iks iste, sääl ma iki,
Sinnä tekkü tiigikene,
Sinnä jäie järvekene,
Küll sai külä karja juvva,
Külä hobeste ojota.
Nr. 66. Imä mull kuoli väikohna.
Imä mull kuoli väikohna,
Kandja katte kanazeh,
Jäti mu maaha marja suuru',
Söödüle sõmera suuru',
Koa läve korrulize,
Aida läve arvolize.
Lätsi ma aida lävele,
Iki aita nõstijat;
Lätsi ma koa lävele,
Iki kotta nõstijat;
Lätsi ma tare lävele,
Iki tarre nõstijat,
Tarest söögi andijat.
Imä iks mull kuoli väikohna,
Kandja katte kanazeh,
Jäti mu maaha marja suuru',
Söödule sõmera suuru'.
Säält es võõras sõna võti,
Küla naize' naarahtiva':
Nüüd jääva' orja' otsimata,
Sulaze' lunastamata.
Nr. 67. Oles mull immä läs saanu.
Tulli ma üles hummogul,
Inne varra valge'et,
Kuuli ma käo kuukuvat,
Laane linnu laulavat,
Mõtli ma imä olevat,
Armu üles ajavat.
Ega es ole imäkene,
Aja üles armukene,
Kuugi kulla käokene,
Lauli laane linnukene,
Kägo kuugi, mõts kumedi,
Sizask' lauli, mõts sinedi.
Oles mull immä iäs saanu,
Kandijada kauge'es,
Oles ma suve söömata,
Käüs talve kängätä.
Imä arm iks illos arm,
Kandja arm iks kallis arm.
Nii om illos imä arm,
Nii kallis kandja arm,
Kui sie armas aho paiste,
Kui sie lämmi linnaste riih.
Nr. 68. Tütar ema haua pääl.
A.
Tulli ma üles hummogul,
Varra inne valge'et,
Mõzi ma suu, suie pää,
Käng'e ala au-jala',
Pääle liid'e lemme-seere',
Lätsi ma lauta kaema,
Karja lauta laskemahe.
Kuuli ma käo kuukuvat,
Laane linnu laulavat,
Mõtli ma imä hõikuvat,
Armu üles ajavat.
Ega no's hõigu imäkene,
Aja üles armukene,
Tuo no kuugi kunnu tsirku,
Lauli laane linnukene.
Saadi ma karja kannistuhe,
Vazika' Vaze mäele,
Säält ma karksi kalmu teele,
Säält ma lintsi liiva teele.
Üles ma kaksi kalmu kaane,
Üles liid'e liiva havva,
Näi ma imä ilozat liniket,
Vele verevät kübärät,
Sõzare sõba päätit.
Tule no üles, imäkene,
Aja üles, armukene!
Tule liivast, lövvä nõvvo,
Tule kalmust, kanna huoli,
Lövvä nõvvo linikist,
Kanna huol' kaputist.
Tütär, hella linnukene,
Madalikku marjakene!
Mull om man maa haizu,
Suu man surma haizu.
Imäkene, helläkene!
Ma tie sulle kolme' lipe',
Üte tie lipe linnuhkist,
Tõize tie make maazikist,
Kolmanda tie kure-marjost,
Mõze sull mant maa haizu,
Suu mant surma haizu.
Tule no üles, imäkene,
Aja üles, armukene!
Ei või minnä, tütär hellä,
Mull om kolmi hoitijada:
Tooni poiga pähütsen,
Tooni tütär jalotsin,
Vana Tooni vaihe'el.
Tütär, mu hellä linnukene!
Küzü no puult puute'it,
Küzü haavalt hamme'it,
Küzü lepält linikit,
Küzü kõivolt kõrikit.
Ei anna puu puute'it,
Ei anna haaba hamme'it,
Ei anna leppä linikit,
Ei anna kõivo kõrikit.
B.
Tulli üles hummogul,
Inne varra valge'et,
Mõzi suu, suie pää,
Pühe tare taheliku,
Nimelt nelänulgalize,
Panni põhu põlle pääle,
Vei ma põhu põllule,
Põhu põllule, azu arole.
Karksi ma kalmu kaema,
Kaksi üles kalmu kaane,
Liigutelli liiva lavva'.
Mis sääl sizeh ollenesa?
Imä sizeh ollenesa,
Kandja vasta kaezi'e.
Säält ma panni palve'ille,
Säält ma ikule izozi:
Tule üles, imäkene,
Karga üles, kandijani!
Ei või minnä, tüttereni,
Karadagi, kanazeni.
Mull om man maa haizu,
Suu man surma haizu,
Käsi man kääpä haizu,
Muial kõik mull mulla haizu'.
Tule iks üles, imäkene,
Karga üles, kandijani!
Ma tie sulle kolme' lipe',
Üte tie lipe linnuhkitse,
Tõize make maazikitse,
Kolmanda kure-marjosta,
Mõze mant maa haizu,
Suu mant surma haizu,
Käsi mant kääpä haizu,
Muialt kõik sull mulla haizu.
Tule üles, imäkene,
Aja üles, armukene,
Karga üles, kandijani,
Istu üles, imetäjä!
Ei või minnä, tüttereni,
Karadagi, kanazeni.
Mull om kolmi hoitijat:
Tooni poiga pähütsen,
Tooni tütür jalotsin,
Vana Tooni vaihe'el,
Kenä Tooni keske'el.
Ilm sinno ezi avitagu,
Kallis Luoja, kanna huol'!
Ei saa iäs imä armu,
Kaugas kalli kandja armu.
Iäs saa ülä armu,
Kaugas saaze kaaza armu.
Kui ma tõizilde üttele,
Körra tõizilde kõnele':
Ei saa iäs ülä armu,
Ei saa kaugas kaaza armu,
Ilma as jäijä ülä armust,
Kaugas maaha kaaza armust.
Iäs saa Isanda armu,
Kaugas kalli Luoja armu.
C.
Ole ma ilmah vaene latsi,
Ala ilma armetu.
Tulli ütsi püha päivi,
Aste armas aokene.
Muu' läävä' liina umile,
Läävä' turgu tutteville.
Kohe lää mina vaene,
Kohe astu armetu?
Ala lää liiva umile,
Ma lää kalmu kallile.
Miä löüze ma kalmu minnenäni.
Miä kalmust tullenani?
Imä iloza linigo,
Vele verevä kübärä,
Sõzare vaha vanigo.
Lätsi kalmu kaema,
Liivakulle liikuma.
Üles kaksi kalmu kaane,
Liigutelli liiva lavva':
Tule üles, imäkene,
Karga üles, kandijani!
Tütär, hellä linnukene!
Ei või üles mina minnä,
Üles karada kandija.
Mull om man maa haizu,
Suu man surma haizu,
Rinna man risti haizu,
Käe man kääpä haizu.
Tule üles, imäkene,
Karga üles, kandijani!
Ma tie lipe livvakuhe,
Lämmä vie länikohe,
Palavagi padazehe,
Mõze mant maa haizu,
Suu mant surma haizu,
Rinna mant risti haizu,
Käe mant kääpa haizu.
Ei või minnä, tütär hellä,
Karada, mino kanane!
Mull o kolmi hoitijada,
Kats manna kaejada:
Tooni poiga pähütsennä,
Tooni tütär jalotsinna,
Vana Tooni kezet kehhä.
Jumalaga, imäkene,
Jumalaga, memmekene!
Nr. 69. Leskede laul.
A.
Kunas kulla' kokko saame,
Marjakeze' tõize mano?
Kavveh omma mie' omadze',
Maa takah mieli-marja'.
Kelle mie' ütle oma oho,
Kelle kaiba oma kahjo?
Ole-e Jummal kuulemanna,
Maarja manna saizemanna.
Oh mino hüvä ülgüväni,
Oh mino kallis kaazavani!
Kohes ma sino unehta,
Minkas meelest minedä?
Lää-äs meelest minnehnä,
Söämestä süvvehnä.
Üles kakse kalmu kaane,
Liigutagi liiva lavva':
Tule üles, ülgüväni,
Karga üles, kaazavani!
Ei või mina üles minnä,
Ei või üles karada.
Mull om man maa haizu,
Suu man surma haizu,
Käe man kääpä haizu.
Tule üles, ülgüväni,
Karga üles, kaazavani!
Ma tie lipe livvakuhe,
Lämmä vie länikohe,
Mõze mant maa haizu,
Suu mant surma haizu,
Käe mant kääpä haizu.
B.
Kunas mie' kudju' kokko saame,
Marja' tõine tõize mano,
Omma ohto ütlemä,
Omma kahjo kaibama?
Kelle ütle oma oho,
Kelle kaiba oma kahjo?
Kivile kerigo teele,
Kannule karja maale.
Kivi ütel': „Ole kinni!
Kandu ütel': Ole kalgi!
Kuis ma kinni, kivikene,
Kuis ma kalgi, kannukene?
Ei ma ole tuimast suust,
Kale naize kanazest.
Ilokas oll' mino imä,
Naljakas oll' naine kallis.
Ilo iz'e meeste poole,
Naaru naari naiste poole.
Läbi lätsi kolme hulga,
Läbi karksi kate hulga,
Läbi meeste, läbi naiste,
Läbi tük'e tütterekast,
Läbi lazi latsikezist,
Läbi poizasta po'eldi.
Ega nõnna alla laze,
Käki nõnna käüsehe,
Sulu suu rätikohe.
Hoora' hoitva' huulezit,
Piirvä' peenühtä palehta.
Meie hoize hüvvä hameht,
Piire peenüht pallapuolt.
Nr. 70. Vii vette!
Kui sie imä meilä olli,
Naine kallis meidä kanni,
Kui näit näio sündüvät,
Oholizel olevat,
Veli ütel': Vii vette!
Sõzar ütel': Sõku mutta!
Imä' läts'e vette viimä,
Kaivanduhe kaotama,
Iste maaha imetämä,
Mättä'älle mähkimähe.
Sääl ta naksi mõttelema,
Mõttelema, üttelemä:
Innemb sie kivi laheku,
Põllu pinnär pirra mingu,
Kui ma vere vette vii,
Kalli kanna kaivanduhe.
Hää om iks näta nägijil,
Kaunis kõrvalt kaejil,
Kui sie veri vettä tooze,
Kui sie kallis karjah käüze.
Nr. 71. Tänamata poeg.
Imä poiga kazutelli,
Üzä kirjä ülendelli,
Kistu-us tuli taresta,
Valu vanast huone'est,
Säde sängü samba'ast.
Mis sai pojasta imäle,
Mis sai kasvo kandijalle?
Ikku saie imäle,
Kurbust saie kandijalle.
Ega es tule imä tuke,
Ega astu imä api,
Tugi tull'e tuulispäältä,
Abi aste ammuzilta.
Seeni poiga memme poiga,
Kui oll' poiga põlve päälä.
Säädü poiga sadulahe,
Jala' täll iks jalusehe:
Mine sa memme minosta,
Käü sa kavvest kandija!