Vabariigi aastapäeva hoogsad pidustused
| ||||||||||
Vabariigi 19. aastapäeva pidustused möödusid eile üle riigi ülevas meeleolus ja kõikjal suurte rahvahulkade osavõtul.
Tallinn oli varahommikust saadik pidulikult lipuehtes ja vähese külmaga talveilm soodustas meeleolu tõusu kõigis. Hommikused päevakohased
jumalateenistused kirikuis kujunesid nii rahvarohkeiks,
et mitmel pool ruumi ei jatkunud hilisemaile tulijaile. Linnas hommikul korraldatud aktused leidsid samuti haruldaselt suure osavõtu.
Koolinoored ― gümnaasiumide, kesk- ja kutsekoolide õpilased ― kogunesid aktusele “Estonia” kontsertsaali, täites saali ja rõdu viimse kohani. Aktus algas seal linna koolivalitsuse juhataja J. Kentsi avasõnaga, millele järgnes vabadussõjas langenud õppursõdurite mälestamine, poeglaste gümnaasiumi orkestri helidel “Isamaa ilu hoieldes...” Järgnes päevakohane aktusekõne haridusministri abilt V. Pätsilt. Kõne lõpul lauldi ühiselt hümni. Aktust kaunistasid laulu-ettekanded.
Algkoolide vanemate klasside õpilastele oli samal ajal korraldatud aktus “Estonia” teatrisaalis, kus esines päevakohase kõnega haridusministeeriumi koolivalitsuse direktor O. J. Kiisel. Selle aktuse muusikalise osa täitsid koolinoorsoo muusikaühingu segakoor ja Gustav-Adolfi gümnaasiumi orkester, kuna esinesid veel Milvi Laid ning F. Moor.
Mõlemad aktused oli meeleoluküllased ja hoogsad, vaimustades noori.
Sama hoogsalt möödus naiskodukaitse poolt korraldatud aktus kinos “Gloria Palace'is”, kus kõnelesid propagandajuht H. Oidermaa ja pr. J. Steinmann. Ruumika kinosaali ja rõdu täitis rahvas viimse võimaluseni.
Paraad Vabadusplatsil.
muudaPäeva pearõhk langes aga Vabadusplatsil kell 12 päeval korraldatud paraadile, millest võtsid osa sõjavägi, kaitseliit ja tuletõrje. Juba kella poole 11 paiku võis linnas siin ja seal kuulda orkestrite mürtsumist ― kaitseliidu üksused kogunesid peastaabi juurde, et ühises rivis minna paraadiplatsile. Mootorratturid ja motoriseeritud kaitseliidu osad, kui liikumisel ruuminõudvamad, liikusid paraadiplatsile omaette, rivistudes kaitseliidu jalg- ja ratsaosade lõppu. Kogu see liikumine meelitas juba tubli tund enne paraadi algust tänavaile harukordselt rohkesti rahvast; kõik tõttasid Vabadusplatsi suunas.
Kuigi Vabadusplatsi nüüd on suurendatud ja see suudab ruumi anda hoopis suuremale arvule paraadist osavõtjaile kui ka oma äärtel pealtvaatajaile, jäi ta siiski hoopis kitsaks. Seda eriti pealtvaatajate suhtes. Tuhanded inimesed mahtusid platsi äärtele, aga veel enam tuhandeid valgus Harjumäele, mille veered varsti täitusid viimse võimaluseni. Valgel lumel oli vaid üks inimmeri, ainult järsumad mäeküljed, kust kergesti võis alla libiseda, olid tükati vabad. Tuhanded pidid aga seisma eemal, sest ruumi Vabadusplatsi ümbruses kõigile ei jätkunud.
Kella poole 12-neks olid paraadist osavõtvad väeosad rivistunud koondrivis platsile. Samal ajal täitus “EKA” maja ette asetatud
aukülaliste tribüün.
Saabusid kõik välisriikide saadikud, vabariigi valitsuse liikmed, konsulaarkorpus, palju Rahvuskogu liikmeid ja teisi kutsutuid. Kaarli puiestee otsa kohale oli asetatud väike poodium, millel lehvis kaks lippu, neist üks riigivanema vimpliga, teine vägede ülemjuhataja oma. Poodiumist vasakul seisis meie sõjavägede staabi ülemal kindral N. Reegil külas viibiv Nõukogude-Vene sõjavägede kindralstaabi ülem marssal Jegorov oma saatjatega, kuna paremale rivistusid välisriikide sõjaväelised esindajad Eestis, arvult ligi paarkümmend välismaa kõrgemat ohvitseri.
Platsile rivistunud paraadi tervitas esimesena paraadi üldjuht, Tallinna garnisoni ülem kindral H. Brede. Kell 3/412 saabus paraadile vägede ülemjuhataja kindral J. Laidoner, saadetud oma adjutandist. Temale raporteeris kindral H. Brede. Tervitanud vägede eesotsas rivistunud kõrgemaid kaitseväelasi, jatkas ülemjuhataja paraadi ülevaatust, tervitades iga väeosa ja -üksust eraldi. Vägevalt kõlas orkestritelt tervitusmarss, vägevalt kõlasid ka väeosade vastused oma ülemjuhatajale. Nii tervitanud paraadi, siis külalisi autribüünil ja välisriikide sõjaväelisi esindajaid, liitus ülemjuhataja kõrgemate kaitseväelaste riviga. Mõni minut peale kella 12
saabus paraadile riigivanem K. Päts,
saadetud sõjaminister kindral P. Lillest, oma käsunduskindralist G. Jonsonist ja vanemast käsundusohvitserist kol. H. Grabbist. Riigivanema autost väljudes kõlas garnisoni orkestrilt hümn. Tuhanded ja tuhanded pead paljastusid, paraad seisis valvelseisakus.
Järgnes raport riigivanemale kindral H. Bredelt, siis riigivanema tervituskummardus külalistele, välisriikide sõjaväe-esindajatele ja meie kõrgematele sõjaväelastele, mille järel riigivanem K. Päts, koos ülemjuhataja kindral J. Laidoneriga, saadetud kaitseminister kindral P. Lillest, paraadi juhatajast ja adjutantidest, sammus platsi keskele, et tervitada paraadi. “Tervist, paraad,” kostis riigivanemalt, kantud laiali häälekõvendajate kaudu üle platsi ja laialdase ümbruse. “Tervist, riigivanem,” kostis vastuseks vägedelt nagu ühest suust.
Riigivanema kõne.
muudaSelle järele
pöördus riigivanem lühikese kõnega paraadist osavõtjate poole,
lausudes:
“Lugupeetud kaaskodanikud! Täna pühitseme jälle oma riigi aastapäeva. Rahulikult oleme suutnud selle aasta jooksul tööd teha, täis üksmeelt ja tungi oma noore kodumaa kasuks.
Täie jõupingutusega meie
seisame oma riigi elus käesoleval aastal suurte uuenduste ees.
Meie rahvas on oma hääletuse kohaselt kokku saatnud oma esinduse siia pealinna, et see välja töötaks uue põhiseaduse, mis kindlustaks meie riigi korra ja annaks kodanikkudele võimaluse rahulikult töötada ja oma riiki üles ehitada.
Tänasel päeval soovime meie, kodanikud, südame põhjast, et meie rahvaesinduse töö korda läheks, et meie saaksime oma rahvaesinduse kaudu
tõsise põhiseaduse, mis oleks üles ehitatud rahva vabadusele ja demokraatlikule korrale.
Meie kõik loodame, et meie rahva paremad pojad, kes nüüd oma tööd rahvaesinduses on alanud, selle aja jooksul, mis rahva otsuse kohaselt neile võimaldatud, oma tööga lõpule jõuavad. Meie loodame, et selle töö tagajärjed saavad olema õnnistusrikkad meie maale ja rahvale. Meie loodame, et uue põhiseaduse ajal meie suudame oma riiki niisama jõudsalt edasi viia nagu seni, enda suured algatused ja tahte riigile pühendada, anda temale oma parema, armastada teda kui ema, teda kaitsta ja tema heaoleku eest igaviisi välja astuda.
Algame täna uut aastat oma riigi elus. Pühendame temale oma paremad tunded ja tahte!”
“Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” ― lõpetas riigivanem oma hoogsa kõne. Ja juba kostsidki orkestrilt hümni helid. Jälle paljastusid pead, tuhanded seisid liikumatult, kostis tugevat kaasalaulu.
Hümni lõppedes siirdusid riigivanem, ülemjuhataja ja sõjaminister paraadi vastuvõtu-poodiumile. Enne seda riigivanem tervitas veel Nõuk.-Vene marssalit Jegorovit.
Algas paraadmarss.
Kõige ees sõjakooli jalgväeosad, siis 10. pataljon, Kalevi pataljon, suuskratturite üksused ― õlgadel suusad, mereväe üksused, sõjakooli patareid, suurtükivägi, ratsaväe eskadron, tanketid, soomusautode üksused, õhukaitseväelased ― jala ja mootormasinail, vastavalt väeosade iseloomule, liikusid paraadrivis mööda riigivanemast, ülemjuhatajast ja teistest paraadi vastuvõtjaist. Eriti huvitavad olid motoriseeritud üksused ja väikesed tanketid, milledest viimased lume tuisates paraadiplatsil liikusid.
Siis järgnes kaitseliidu Tallinna malev ― üksus üksuse järele. Ka kaitseliit oli esindatud paraadil nii jalaväeliikide, ratsaväe, mereväe, suuskmeeskondade ja motoriseeritud üksustega.
Võttis aega üle tunni, enne kui kogu paraad vastuvõtjaist mööduda jõudis. Juba tükkis tuul liiga tegema pealtvaatajailegi, ― ent kannatlikult oodati ja jälgiti viimase paraadiüksuse, Tallinna tuletõrje brigaadi möödumist. Tervelt
kuus orkestrit paraadiplatsi keskel
lõid kordamööda marsse möödamarssivaile vägedele.
Paraadi möödudes lahkusid paraadiplatsilt riigivanem ja ülemjuhataja, jätnud enne jumalaga Nõuk.-Vene marssaliga Jegoroviga. Riigivanema lahkudes kostis Harjumäelt hüüdeid “elagu riigivanem”.
Kuni laiali valgus aga rahvas, läks aega üsna tublisti.
Vabariigi aastapäeva puhul olid südalinnas dekoreeritud peagu kõikide äride aknad. Linna raekoja kõrgel katusel säras õhtul elektritulestik ja suur “E. V.” ja “XIX”. Ilutuledes oli ka Pika Hermani torni tipp, paistes kaugele üle linna, kuulutades vabariigi pidupäeva kõigile.