Vabariigi Presidendi asetäitmise seadus
| ||||||||
§ 1. Kui Vabariigi President ei saa tervislikel põhjustel või muude takistuste tõttu oma ametikohuseid täita, annab ta ametikohuste täitmise üle Peaministrile aktiga ja võtab takistuste möödumisel ametikohuste täitmise üle samas korras. Kui Vabariigi President ametikohuseid aktiga üle anda ei saa, milline asjaolu tunnustatud Vabariigi Valitsuse poolt, või kui Vabariigi Presidendi ametikoht on vaba, siis astub Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeisse, avaldades sellest käskkirjas.
Peaministri astumisest Vabariigi Presidendi ülesandeisse, samuti Vabariigi Presidendi uuesti ametikohustesse astumisest kuulutatakse Riigi Teatajas.
§ 2. Kui Vabariigi Presidendi ametikohuste täitmist takistavad tervislikud või muud seesugused põhjused on järjest kestnud üle kuue kuu ja kui seejuures on ilmne, et Vabariigi President ei ole võimeline asuma oma ametikohuste täitmisele, siis kutsutakse kokku Valimiskogu, kes võtab otsustamisele uue Vabariigi Presidendi valimisele asumise küsimuse.
Valimiskogu koosneb Peaministrist, Sõjavägede Ülemjuhatajast või Sõjavägede Juhatajast, Riigivolikogu Esimehest, Riiginõukogu Esimehest ja Riigikohtu Esimehest.
Valimiskogu kutsub kokku Peaminister kas omal algatusel või vähemalt kolme Valimiskogu liikme kirjalikul nõudmisel. Valimiskogu koosoleku kutsed peab Valimiskogu liikmeile kätte toimetatama hiljemalt kolm päeva enne koosolekut.
Valimiskogu on otsusevõimeline, kui koos on kõik tema liikmed. Valimiskogu koosolekut juhatab Peaminister.
Valimiskogu koosolek otsustab uue Vabariigi Presidendi valimisele asumise küsimuse lahtisel hääletamisel, hääletades valimisele asumise küsimuse poolt ja vastu. Uue Vabariigi Presidendi valimisele asumise küsimus loetakse otsustatuks, kui selle poolt on antud vähemalt kolm häält.
Kui Valimiskogu on otsustanud asuda uue Vabariigi Presidendi valimisele, koostatakse selle kohta kirjalikult motiveeritud otsus, millele kirjutavad alla Valimiskogu liikmed.
Valimiskogu asjaajamine toimub Riigikantselei kaudu.
§ 3. Kui paragrahvis 2 ettenähtud takistused Vabariigi Presidendi ametikohuste täitmises on sõja ajal järjest kestnud üle ühe kuu, võidakse kokku kutsuda Valimiskogu Vabariigi Presidendi Asetäitja valimisele asumise otsustamiseks.
Valimiskogu kutsub kokku Peaminister kas omal lgatusel või vähemalt kolme Valimiskogu liikme kirjalikul nõudmisel, nende hulgas Sõjavägede Ülemjuhataja. Valimiskogu koosoleku kutsed peab Valimiskogu liikmeile kätte toimetatama hiljemalt eelmisel päeval enne koosolekut.
Muus osas kohaldatakse Valimiskogu koosolekule § 2 eeskirju.
Kui Valimiskogu otsustab asuda Vabariigi Presidendi Asetäitja valimisele, siis valib ta Vabariigi Presidendi Asetäitja § 4 ettenähtud korras. Valimised peavad toimuma hiljemalt järgmisel päeval pärast valimisele asumise otsustamist.
§ 4. Kui Vabariigi Presidendi ametikohtvabaneb sõja ajal või § 2 ettenähtud takistused tema ametikohuste täitmises on järjest kestnud üle kuue kuu, kutsutakse kohe kokku Valimiskogu Vabariigi Presidendi Asetäitja valimiseks.
Valimiskogu koosolek Vabariigi Presidendi Asetäitja valimisekstoimub § 2 teises ja neljandas lõikes ettenähtud korras.
Vabariigi Presidendi Asetäitjaks võidakse valida Eesti Vabariigi kodanikku, kes vastab Põhiseaduses Vabariigi Presidendi kohta ettenähtud nõudeile.
Valituks loetakse kandidaat, kelle poolt lahtisel hääletamisel on antud vähemalt kolm häält. Valimiskogu koosolek ei lõpe enne, kui Vabariigi Presidendi Asetäitja on valitud. Valimiste kohta koostatakse protokoll.
§ 5. Vabariigi PresidendiAsetäitja (§ 3 ja 4) annab Valimiskogu ees pühaliku tõotuse, mis on järgmine:
"Mina, NN, asudes Vabariigi Presidendi Asetäitja ametisse, pühalikult tõotan vankumata kaitsta Eesti Vabariigi Põhiseadust ja seadusi, õiglaselt ja erapooletult teostada minule antud võimu ja ustavalt täita oma kohuseid kõigi oma võimetega ja parema arusaamisega Eesti Vabariigi ja rahva kasuks".
Pühaliku tõotuse tekst koostatakse kahes eksemplaris ja neile kirjutavad alla Vabariigi Presidendi Asetäitja ja kõik Valimiskogu liikmed. Pühalikust tõotuse andmisest kuulutatakse Riigi Teatajas. Tõotuse algdokumentidest hoitakse üks eksemlar alal Riigikantseleis ja teine saadetakse Riigivolikogu kantseleile.