Soome abi
| ||||||||||||||
Soome abi
muudaValitsuse ringkondadele lähedal seisev "Uusi Päivä" kirjutab: Narva äravõtmine ja enamlaste salkade edasitungimine Eestis puutub ka meisse, soomlastesse. Mitte ainult sellepärast, et eestlased meie ligem vennasrahvas ja nende saatus Soomes tõsist kaastundmist äratab rohkem kaastundmist, kui ehk viimasel ajal riikliste sündmuste laenetustes pinnale on tulnud, vaid ka meie olemasolu seisukohalt. Enamlus on mõlemate rahvaste ühine vaenlane; enamlusest vaba Eesti on meie piirivalvajaks lõunas. Kui Eestis Lääne-Europa kord ja seadused ühes parlamentaarse rahvaosalusega püsima jäävad, siis tähendab see ka meile võitu ja on kindlustuseks vähemuse terrori ja pöörehullustuste vastu.
Edasi jätkab leht: Meie meelest on iseenesest mõistetav, et iga soomlane oma kohuseks peab: Soome peab Eestit aitama!
Nüüd on silmapilk tulnud, mil Soome mitte üksnes sõna, vaid ka teoga vennasrahvast kitsa Soome lahe taga aidata võib.
Sekeldus Pärnu Saksa soldatite nõukoguga
muudaÕnnetu juhtumise läbi sai Saksa sõjaväelane Herre - päest kuuli läbi surma. Pärnu saksa soldatite nõukogu saatis selle järele Eesti Ajutise Valitsuse esitaja H. Kuusnerile kirja ja nõudis, et Herre perekonnale 50 000 marka kahjutasu maksetaks ja vastus 24 tunni jooksul antaks.
H. Kuusner vastas, et ta asjast Ajutisele Valitsusele on teatanud ja säält vastust ootab. Ühtlasi avaldab ta üleskutse, et nimetatud perekonna hääks raha annetataks. Annetusi tuli kokku 100 marka.
Viimaks nõudis Saksa soldatite nõukogu, et eila lõuna ajal kell 12 tingimata 25 000 ja täna kell 12 teine 25 000 marka makstud peab olema. Vastasel korral võtta nad abinõud tarvitusele.
Võtavad kõik linna ja maakonna ameti asutused uuesti oma alla, Eesti tegelased vangi ja sõjameestelt ja Kaitse-Liitlastelt sõjariistad ära.
Eila kell 12 pidid soldatite nõukogu mehed linnavalitsustesse ilmuma läbirääkima.
Ajutise Valitsuse asemik, linnapää H. Kuusner andis Saksa soldatite nõukogule teada, et linnavalitsuse ruumidesse sõjariistadega ilmumine keelatud on.
Ülevõtmisi ei ole ette võetud.
Pärnu saksa soldatite nõukogu nõuab õnnetu, kogemata juhtumise läbi surma saanud sõjaväelase eest 50 000 marka kahjutasu. Siin juures tuleb meelde, et Saksa sõjaväelased ise mitte selle järele ei ole talitanud, mida järgmised faktid tõendavad:
27. mail 1918. a. sai Reiu vallas 17 aastane noormees Jaan Kaints Saksa soldati püssi kuuli läbi surma.
Juuni kuu hakatusel lõi Tahkuranna "Kihnu" talu tütart Marie-Strandsoni Saksa soldat nii raskesti, et ta paari päeva pärast suri.
Augusti kuu lõpul sai Orajõel ühe lesenaise 14 aastane tütar Saksa soldati poolt voodis surmatud.
Kevadel sai Reius Olga Oja haavata ja toodi linna haigemajasse arstida.
24. mail tahtis Saksa sõjaväelane Tammiste metsas pr. Tomsoni ära puua, käskides teda ja haavas püssi tikuga raskesti. Surmast päästsid teda möödasõitjad, kuid kaua aega pidi ta raskes valus põdema.
Niisugusi näitusi võiks veelgi tuua. Kas on Saksa sõjaväelased neile kahjutasu maksnud?
Orajõe lesenaese 14 aastase tütrele on nad puusärgi ostnud, teistele ei ole nii palju kui meie kuulnud, mitte midagi makstud!
Vististi on see nende pool ka demokraatlik, kui ühed kahjutasust ilma jäävad, teistele aga kohe kahjutasu välja peab makstama!
Eile enne lõunat pandi tähtsamate omavalitsuste asutuste juure kõvendatud Eesti sõjaväelaste ja Eesti Kaitse-Liidu patrullid välja.
Teade, et saksa soldatite nõukogu ajaviitmatult 50 000 margalise kahjutasu väljamaksmist nõuab ja vastasel korral abinõude tarvituselevõtmisega ähvardab, lagunes linnas kulutulena laiali ja sünnitas erutust ja põhjendatud arusaamatust, kuna siin põhjusmõttelikult kahjutasu maksmise vastu ei ole oldud.
Meie soovitame igale külma verd ja rahulikuks jääda. Loodame, et mitte soldatite nõukogu seda küsimust üksi ei õienda, vaid et seda Saksa riigivalitsus Eesti Ajutise Valitsusega rahulisel teel õiendab, nagu see haritud maadel hariliselt senini ikka viisiks olnud.
Jääb ühelt poolt kahjutasu nõudmine maksvaks, siis on ka sellega teiselepoolele ühtlasi selleks õigus kindlustatud. J.K.
Päästaabi teadanne II
muudaTäna lõi soomusrong vaenlase Vaivara juures korratumalt põgenema. 4 Vene madrust võeti vangi. 7 vaenlast sai surma. Põgenedes viskasid mitu kuulipildujat jõkke ja paari kuulipilduja osad jäid maha. Vangide tõenduste järele olla neid 400 madrust ja 1000 jalaväelast olnud. Eelmisel päeval olla neid 7 meest surma ja 37 haavata saanud. Meie kaotused: eila 4 haavatut, täna 2, mõlemad kergesti ja üks surma.