Seni on ainult üht isikut otsustatud steriliseerida
| ||||||
1. aprillist maksma hakanud steriliseerimisseadus on juba leidnud käsitamist. Seni on siiski tehtud vaid üks steriliseerimise otsus ja seegi on veel täide viimata.
Ettepanekuid ühiskonnale kahjulikkude isikute steriliseerimiseks võivad teha vastavad asutused, aga ka isikud ise ja nende hooldajad Ettepanekute läbiarutamiseks on tervishoiu peavalitsuse poolt moodustatud kaks komisjoni, üks Põhja-Eesti jaoks Tallinnas ja tenie Lõuna-Eesti jaoks Tartus. Nende komisjonide otsused tulevad läbivaatamisele peakomisjonis Tallinnas, kes siis kas komisjoni otsuse kinnitab või selle tagasi lükkab.
Seni on peakomisjonis arutusel olnud üldse kolm steriliseerimisküsimust, millistest kaks olid esitatud Tartu komisjonilt ja üks Tallinnast. Jaatavalt otsustas peakomisjon neist vaid ühe, lükates teised kaks otsust tagasi. Jaatavalt otsustatud
olid esitatud Tartu komisjoni poolt, kusjuures tegemist on isikuga, kes sünipäralt juba nõrgamõistuslik.
Asja algatas sellel juhul tema hooldaja. Steriliseerimisega nõus on ka hoolealune ise, kelle arvamist aga, kui nõrgamõistusliku isiku oma, komisjoni otsuses arvesse ei võetud.
Teisest kahest juhust oli üks algatatud isiku enese soovil, teine hoolekandelise asutuse juhataja poolt. Tallinna komisjoni poolt tehtud esildis käis ühe lanetõbise isiku kohta. Kuna aga polnud kindlaid andmeid, et langetõbi sellel juhul oleks päritav, siis jättis peakomisjon otsuse esialgu kinnitamata.