Riigivanema tööpäev
| ||||||||
Riigivanema juhatusel astus kokku valitsuse koosolek... Riigivanem pani maksma dekreedina seaduse... Uus saadik esitas riigivanemale oma volitused... Pikemas kõnes riigivanem ütles... Riigivanema eesistumisel pidas koosoleku kodukaunistamise keskkomitee... Kolm delegatsiooni võeti vastu riigivanema poolt... 30 isikut riigivanema vastuvõtupäeval... Riigivanem nimetas... Riigivanem andis armu... Riigivanem avas...
Kümnetes variatsioonides loeme iga päev ajalehist riigivanema tegevusest ja tööst. Kuid vähesed meist omavad täie ettekujutuse sellest, milline suur ja vastutusrikas koorem lasub Eesti riigivanema õlgadel, kui suur on küsimuste hulk, mis päev-päeva kõrval nõuab lahendust riigivanem K. Pätsilt. Püüame alljärgnevates ridades anda riigivanema tegevusest lühikese ülevaate.
Riigivanema amet on niisugune kohustus, kus ei saa kõnelda ei 8- ega 10-tunnilisest tööpäevast. Sellel tähtsaimal valvepostil ei saa üldse arvestada tööaega tundidega. Ei ole võimalik veeretada riigivanema kohustusi mõnedeks tundideks kellegi teise, ― nii-ütelda teise vahetuse õlule. Ei saa jagada vastutust, mis ühesugusena lasub riigijuhil nii hommikul kui õhtul, päeval kui öösel. Riigi juht peab alati olema kogu oma jõuga riigi teenistuses.
Kui riigivanem K. Päts kahe aasta eest märtsis võttis endale määratu suure vastutuse, mis sotud riigivanema ülesannete ja kohustustega laiemas ulatuses, siis oli see äärmiselt julge samm. Riigivanem on toonitanud ja tegelikkus on näidanud, et seda sammu ei astutud võimuihast, vaid et tõukejõud selleks olid kõrged ja õilsad: riik oli sattunud keerisesse, mille hävitav mõju oli ette näha. Sealt tuli riigilaev päästa ning juhtida rahulikumatesse vetesse. Selle hiiglatöö juhtimine on täitnud riigivanem K. Pätsi elu viimased kaks aastat ja selle tulemused on nüüd juba kõigile nähtavad. On kerkimas uus, tugevam ja võimsam rahvavalitsuslik Eesti.
Kuid seda suurt ülesannet on raaminud ulatuslikumate ning vähemate toimingute ning tegevuste lõputu ahelik.
Riigivanem K. Päts peaministrina juhib isiklikult tervet vabariigi valitsuse tööd. Et see on erakorraliselt ulatuslik, on kõigile arusaadav. Et riigikogu, ― seadusandliku töö tegija normaalsel ajal ―, pole praegu tegevuses, siis ka kõik seadusandluse toimingud lasuvad valitsuse õlul. Kuna varem riigikogu komisjonid kuude viisi sõelusid seaduse eelnõu ja see siis riigikogu täiskoosolekuil veel kord põhjalikult läbi võeti ning redaktsioonikomisjonis sai viimse lihvi enne jõusse astumist, siis nüüd kõik ettevalmistavad tööd toimuvad ministeeriumides, valitsus peab andma seaduseelnõule lõpukuju ja riigivanem seadust dekreedina maksma pannes võtab endale tema eest kogu vastutuse.
Pole ime, et see tegevus valitsuse koosolekud venitab vahel rekordiliselt pikale. Tippsaavutuseks sel ajal kujunes üks valitsuse koosolek möödunud aastal, mis algas kell 1 p. l. ja lõppes järgmisel hommikul kell 7, olles seega kestnud 18 tundi. Tavaliselt astub valitsus riigivanema juhatusel koosolekuks kokku kaks korda nädalas ― kesknädalal ja reedel, millal
Kuid tihti peab valitsus ka erakorralisi koosolekuid, ning eelarvele lõpukuju andmise ajal olid kolm valitsuse koosolekut nädalas tavaliseks nähteks.
K. Pätsi valitsus oma töös on olnud kindlakäeline ning teostanud palju põhjapanevaid uuendusi. Riigivanem ise väljendas kord, et valitsus ei põrka tagasi ühegi sammu eest, kui ta on veendunud, et see tuleb kasuks riigile ja rahvale. Sellepärast on valitsus läbi viinud ka niisuguseid reforme, millede teostamine varemalt vastukäivate huvide võitluse tõttu lõputult venis ja mis jäädavalt kadusid “kalevi alla”, kuigi nende otstarbekohasus ja hädavajalikkus riiklikust seisukohast oli käegakatsutav.
Valitsuse koosolekute juhatamine täidab seega riigivanema tööpäeva juba õige tunduvalt. Kuid
Vabariigi valitsuse liikmed annavad talle aru ning seletusi oma tegevusest ja saavad tarvilikke juhtnööre. Esmaspäeval ja neljapäeval riigivanem on reserveerinud aja ministritele, kes käivad tema juures ettekannetega. Neljapäeval kulub nendeks nõupidamisteks valitsuse liikmetega kaugelt suurem osa riigivanema tööpäevast ning muist ettekandeid tihti peab jääma koguni reedeks, läbivaatamiseks enne valitsuse koosolekut.
Vahel kutsub riigivanem välja ka kõrgemaid ametnikke mõne erialalise küsimuse ettekandmiseks.
Juba põhiseaduses, kus on märgitud vaid riigivanema põhjapanevamad ülesanded, läheb see loetelu õige pikaks. Muu hulgas riigivanema kohuseks on nimetada ametisse ja vabastada kõrgemaid ametnike ja kaitseväelasi, ta sõlmib Eesti vabariigi nimel lepinhuid välisriikidega, ta on kaitseväe kõrgem juht.
Riigivanem otsustab ka armuandmise palveid, kohtulikult määratud karistuse vähendamiseks või kustutamiseks. Loomulikult ei suudaks riigivanem isiklikult süveneda üksikult igasse palvesse. Kohtuministeerium kogub vastavad palved, muretseb sinna juurde tarvilikud materjalid karistatu kohta, ning siis kannab need palved riigivanemale ette kohtuminister. Palveid koguneb nädalate jooksul õige rohkesti ning nende läbivaatamiseks kulub riigivanemal vahel pool päeva.
Peale selle otsustab riigivanem ka kohtu poolt surmamõistetute armuandmise palved, samuti kohtuministri ettekande põhjal.
Suurte, ülemaaliste ettevõtete juhtimisest on riigivanem K. Päts osa võtnud suure energiaga. Nimetame siinkohal tema poolt algatatud ja suurt edu saavutanud Raamatu-aastat, ning nüüd käsil olevat kodukaunistamise aktsiooni.
Kõige tähtsamaks sündmuseks aga kujunes
mida riigivanem suure veendumuse ja oskusega juhtis, ja mis sai rahvahääletusel rahva rõhuva enamuse heakskiitmise osaliseks.
Ei saa jätta märkimata ka kutsealade organiseerimise teostamist, mis samuti riigivanem K. Pätsi algatusel ja õhutusel on edenenud hoogsalt, ning on meie riikliku elu korrastamisel kandnud head vilja.
Kuid ka kõikidele teistele ülemaalistele sündmustele on riigivanem K. Päts alati tundnud soojalt kaasa. Ta on võtnud Kadrioru lossis vastu mitmesuguste üleriiklikkude kongresside ja kokkutulekute arvukaid esindusi, luues seega otsest sidet üksikute alade juhtivate jõududega. Ta on viibinud
on võtnud osa näituste ja mälestusmärkide avamisest ning nurgakivi panekutest.
Viimati tähendatud tegevusala nõuab riigivanemalt rohkeid sõnavõtte, ning riigivanem K. Pätsi kõned niisugustel puhkudel on alati saanud suure tähelepanu osaliseks.
Juba Raamatu-aasta aktsiooniga õhutas riigivanem tõstma ausse kultuurilisi küsimusi, ta ise kasutab kultuurilisteks toetusteks riigi klassiloterii ülejääkide summasid, mis lähevad tema kätte selleks otstarbeks, ning igal aastal annab riigivanem paremate kirjandustoodete eest välja riigivanema auhinnad.
Kõik need ülesanded, kõned ja vastuvõtud nõuavad riigivanemalt hulk tööd ja võtavad enda alla rohkelt tunde ja päevi, peamiselt ajal, mil tavaline kodanik on vaba ja võib puhata oma päevatööst.
Kuna riigivanem põhiseaduse kohaselt esindab Eesti vabariiki, määrab Eesti vabariigi esindajaid välisriikidesse ja võtav vastu välisriikide esindajaid, siis peab ta kandma ka kõiki sellega ühenduses seisvaid kohustusi, mis on kord suuremad, kord vähemad, kuid kõik aegaviitvad.
Riigvanem võtab vastu saabunud uue välisesindaja volitused pidulikul audientsil Kadrioru lossis ning saadab lahkuvat saadikut piduliku koosviibimisega. Aeg-ajalt käivad välisesindajad riigivanema juures saamas vahenditut informatsiooni mõne nende valitsusi huvitava küsimuse kohta, aeg-ajalt teevad nad diplomaatlikus etiketis ettenähtud viisakusvisiite. Sama etikett näeb ette, et riigivanem aastas kord on külaline iga täisvolilise saadiku juures ja et ta omaltpoolt korraldab vabariigi aastapäeval vastuvõtu kõigile Eestis asuvate ametlikkude saatkondade juhtidele.
Välisriikide aastapäevade puhul korraldatavatel aktustel näeme tihti riigivanemat. Üldiseks kombeks on, et riigivanem käib nende riikide aastapäeva-aktustel, mille riigipea vastavalt külastab ka Eesti aastapäeva tähistamist omal maal. Liitriigi Läti saatkonnas riigivanem käib aastapäeva puhul isiklikult õnne soovimas, kuna teistesse saatkondadesse viib riigivanema nimel õnnesoovi vanem käskudetäitja ohvitser.
On kujunenud traditsiooniks, et riigivanem külastab ka kaht balli. Need on uue-aasta ball ohvitseride keskkogu kasiinos ja vabariigi aastapäeva ball sealsamas. Esimesel neist riigivanem peab traditsioonilise kõne, mis ringhäälingu kaudu tehakse teatavaks tervele maale. Uue-aasta päeval riigivanem võtab vastu õnnesoovijaid, ja veel on kujunenud kauniks kombeks, et riigivanem jõulu laupäeval on külaline Toompea vahtkonna jõulupuul.
Ka kurbade sündmuste puhul riigivanem on seotud esindusülesannetega. Näiteks käis ta Inglise kuninga surma puhul Tallinnas peetud leinajumalateenistusel Toomkirikus.
Kõik riigivanema ametlikud käigud ja toimingud märgitakse riigivanema noorema käskudetäitja ohvitseri poolt erilisse raamatusse, nii et hiljem igal ajal on võimalik selgitada, kus ja mis ajal riigivanem igal päeval on viibinud. Et kõik need toimingud riigivanemat võtavad rohkelt aega, on seletamatagi selge.
milliseid me siin kõiki ei suuda nimetadagi. Ta ülesehitav vaim rakendub tööle kõikjal. Eks olnud tema see, kes oli õhutajaks ja kaasaaitajaks kirikukorralduse ümberkujundamisel, tema on “Isamaaliidu” koosolekuil seadnud üles tegevustähiseid, temale on väga südame ligi hariduse ja noorte kasvatuse küsimused, et nimetada ainult mõnd üksikut ala, kus riigivanem K. Päts kõige muu kõrval on kaasa aidanud ja oma elukogemuste salvest lisa andnud. Viimati jälgis ta veel huviga meie sportlaste esinemist olümpiamängudel, võimaldades neile oma toetusega rohkearvulise osavõtu mängudest ja tähistades meie paremate sportlaste saavutusi väärtuslikkude kingitustega omalt poolt.
Pole siis ime, et riigivanem K. Päts omab suure poolehoiu üle maa, ning et tervitusi on alati uputuslikult kokku voolanud, kui riigivanem südilt ja kohkumatult on haaranud riigitüüri ja pööranud seda suunas, mis kasulik meie armastatud Eestile. Niisugustest päevadest tähtsaimad on olnud 12. märts, 8. detsember ja rahvahääletuse päevad Rahvuskogu kokkukutsumiseks.
Riigivanem K. Pätsi ülesehitav vaim peegeldub ka selles, et
Ta on suure armastusega ehituste juures, mis on saanud aluse tema algatustest. Kõigepealt on see armastus muidugi pühendatud oma talule Kosel, mille riigivanem soo-heinamaast on muutnud eeskujulikuks nii hoonetelt, korrastuselt kui ka muult. Kuid ka riiklikkudele ehitustele riigivanem osutab alati suurt tähelepanu ja ta leiab mahti, et tihti käia jälgimas suuremate avalikkude hoonete püstitamist.
Sama suure huvi pühendab riigivanem tema õhutusel toimuvale soode ja rabade asustamisele, ning korduvalt on ta teinud väljasõite, et kohapeal tutvuneda tööde käiguga ja juba kohale asunud asunike eluga.
Nagu juba ülalpool tähendatud, on osa riigivanema ülesandeid jagatud kindlatele päevadele: valitsuse koosolekuid peetakse tavaliselt kesknädalal ja reedel, esmaspäev ja neljapäev jäävad valitsemise asjade korraldamisele, ministrite vastuvõtule ja jooksvatele ülesannetele. Laupäevadel on riigivanemal rahulikum tööpäev, kus ta saab anduda suuremate küsimuste lahendamisele. Teisipäev aga omab riigivanema tegevuses täiesti eriilme, mispärast pühendame talle eripeatüki.