Riigivanem Saksa raamatunäitusel

Lühiandmed
Pealkiri: Riigivanem Saksa raamatunäitusel.
Allikas: Uus Eesti, 28. oktoober 1935, nr. 41, lk. 1.
1 pilt: Saksa raamatunäituse avamiselt.

Tallinnas asuvatel Saksamaa alamatel ehk riigisakslastel on Olevimäel nr. 16 üüritud kooskäimise ruumid. Neis ruumes avati pühapäeval [27. oktoobril 1935] Saksa raamatunäitus.

Näituse avamisele olid kutsutud ja ilmunud riigivanem K. Päts, välisminister J. Seljamaa, haridusminister N. Kann ja rida teisi Eesti avaliku elu tegelasi, keda võtsid vastu kohaliku Saksa saatkonna jõud, eesotsas saadikuga. Kokkutulnute enamuse moodustasid muidugi kohalikud riigisakslased ja meie maa sakslaste kultuurelu juhtivad tegelased.

Aktus algas R. Schumanni klaverikvinteti ettekandega, mille järele Saksa saadik minister Reinebeck pidas avakõne. Saadik tervitas riigivanemat ja teisi külalisi ning iseloomustas siis raamatu tähtsust inimese ja rahvaste elus. Saadik ütles, et rahvussotsialistide valitsemise ajal ei ole raamatute kirjastamine Saksamaal tagasi läinud. Saksamaal ilmus viimati 21 tuhat raamatut aastas, seega rohkem kui üheski teises suurriigis. Ameerika Ühendriikides näiteks ilmus samal ajal 8 tuhat raamatut aastas. Saksamaal on praegu keelatud ainult niisugune literatuur, mis lagastab rahva elu. Kõik muu on lubatud. Saadik tuletas tunnustavalt meelde ka Eesti raamatu 400 aasta juubelit. Lõpuks pöördus saadik uuesti riigivanema K. Pätsi poole ja kõneles kiitvalt temast kui Eesti riigimehest ja tema juhtimise all teostatavast Eesti elu uuendamise tööst.

Tartu ülikooli saksa keele lektor dr. Kurt Schreinert kõneles selle järele pikemalt Saksa raamatust. Ta toonitas, et ilma raudteedeta, ilma elektrita ja ilma muude tehniliste leiutusteta võiks veel elu ette kujutada, kuid ilma raamatuta meie lihtsalt ei mõistaks elada. Kõneleja märkis, et trükikunsti leiutaja Gutenberg oli sakalane ja et Luther oma reformatsiooni tegevusega viis raamatu saksa rahva sekka. Edasi andis kõneleja ilmeka läbilõike saksa tähtsamatest teostest sajandite vältel ja rõhutas, et kõik meie võlneme oma arengu eest tänu raamatule, millele olgu alati avatud meie uksed.

Kohaliku saksa teatri näitleja Elfriede Fösteri deklamatsiooni järele lõppes aktus kvinteti ettekandega.

Seejärele asuti kõrvalruumides vaatama raamatunäitust. Seal olid laudadele välja pandud ilmekamad teosed kõigilt aladelt. Esitatud olid saksa kirjandus, teadus, sõjakirjandus, lasteraamatud, rahvussotsialistlik kirjandus Hitleri raamatu “Mein Kampf'iga” eesotsas ja palju muud. Väljapanekud jätsid meedliva mulje ja neid silmitseti elava huviga.

Lõpuks pakuti külalistele klaas saksa veini.

Niisuguseid näitusi korraldab Saksamaa praegu oma raamatu tutvustamiseks kõigis välisriikides.