Rahvuskogu valimisteks loodi Tallinnas seltskondlik komitee
| ||||||
Rahvuskogu valimiste seltskondlik komitee Tallinnas pidas esimese üldkoosoleku esmaspäeva [19. oktoobri 1936] õhtul raekojas. Juhatas linnapea kindral J. Soots. Osa võtsid ligi 40 organisatsioonide esindajad.
Koosolijad kinnitasid üksmeelse hääletusega seltskondliku komitee loomise vajalikkust Rahvuskogu valimiste läbiviimiseks ja valisid eneste keskelt juhatuse. Juhatusse valiti linnavalitsuse esindaja A. Uesson, töösturite esindaja E. Sulg, majaomanike esindaja J. Anton, vabakutseliste esindaja A. Veiderma, Isamaaliidu esindaja A. Joasalu, Eesti rahvuslaste klubi esindaja K. Särgava, Kopli organisatsioonide esindaja J. Sirro, üleriikliku kaupmeeste seltside keskliidu esimees H. Simm, tööline Tõkke, ühistegelaste esindaja J. Põdra, Tallinna õigusteadlaste seltsi ja Välis-eesti ühingu esindaja J. Kristelstein ja käsitöösturite esindaja A. Naeres. Peale selle reserveeriti juhatuses kohad naisliidu, kirikute, üürnike, Eesti selts “Estonia”, riigi- ja omavalitsusteenijate keskliidu ja äriteenijate ühingu esindajaile.
Finantskomiteesse valiti N. Teliste, J. Põdra, R. Moormann, J. Roosileht ja K. Feldmann.
Revisjonikomisjoni valiti dr. V. Johanson, F. Wachtmeister ja Järvmets.
Juhatuse ülesandeks jäi rajoonikomiteede organiseerimine, kandidaatide leidmine ja nende esitamine komiteele heakskiitmiseks ning ühtlasi valimisloosungite väljatöötamine. Rajoonikomiteedesse saadab iga organisatsioon oma esindajad. Juhatuse esimene koosolek toimub reedel [23. oktoobril 1936].
Valimisplatvormi arutamisel jõuti seisukohale, et üksikasjalikku valimisprogrammi ei koostata, sest valimised toimuvad isikuvalimise põhimõttel ja kandidaatidel peab olema teatud vabadus valijate ees esinemisel.
Koosolekul valitses asjalik meeleolu. Kuna komitee on rajatud õige laialdasele alusel, võib oodata ka seltskonna poolt suurt poolehoidu komitee tegevusele.