Rahvuskogu liikmed andsid vandetõotuse
| ||||||||
Neljapäeval [18. veebruaril 1937] toimus riigikantselei ruumides Rahvuskogu liikmete pühaliku tõotuse andmine, mis sündis riigisekretäri K. Terrase juuresolekul.
Mõni minut enne kella 10-et hakkas riigikantselei ruumidesse kogunema Rahvuskogu liikmeid. Esimeste seas on näha Viljandi maavalitsuse esimeest H. Laurit, Tartu maavalitsuse esimeest O. Pärlinit, Türi ringkonna saadikut M. Rõuku, Mustvee ringkonnast õigusteadlast Aug. Jürmani, Riisipere-Kloostri saadikut õpetaja J. Voolaidi, teise koja liikmeid L. Antikut Võrumaalt, siis Tallinna linnapead J. Sootsi, prof. K. Schlossmanni, kalurite ja väikemaapidajate esindajat J. Posti ja teisi. Varsti seltsib neile saadikuid igast maakonnast. Varsti peale k. 10-et võib ooteruumis näha adm. J. Pitkat, kindr. J. Orasmaad, dir. Haabpihti, G. Ottast, põllutöök. dir. T. Kindi, Järva maavalitsuse esimeest M. Hansenit ― Pärnumaa saadikuna, Harju maavalitsuse esimeest K. Ruusi, advokaate O. Rütlit, J. Seppa, F. Karlsoni Tartust, M. Truusööti ja E. Konnot Viljandist, Aug. Lepikut ja Pajost ― Virumaalt, J. Hagivangi Võrumaalt, dir. R. Veermaad Võrumaa saadikuna, adv. J. Uuemaad Valgamaa saadikuna ja teisi. Ooteruumi saabub järjest uusi Rahvuskogu liikmeid. Tutvunetakse ja arutatakse ühte-teist.
Kõik saabujad registreerivad endd ametniku juures, et järjekorras minna pühaliku tõotuse allakirjutamisele riigikantselei saalis. Viimases on pikk laud, millele asetatud tõotuse tekstid ja teatelehed täitmiseks igale saadikule.
Täpselt kell 10 kirjutavad tõotusele alla viis esimest registreerinut ― M. Rõuk, H. Lauri, O. Pärlin, A. Jürmann ― Tartumaalt, ― kõik Rahvuskogu esimese koja liikmed ja L. Antik teise koja liikmena.
Pühalik tõotus kõlab järgmiselt:
”Asudes Rahvuskogu liikme kohuste täitmisele ja olles teadlik, et kannan vastutust Eesti riigi ning oma südametunnistuse ees, tõotan pühendada kogu oma jõu ja teadmised minule pandud kõrgete ülesannete täitmisel ― Rahvuskogus võtta vastu rahva poolt antud juhtnööride alusel Eesti vabariigi uuendatud põhiseadus.”
Riigisekretär K. Terras loeb teksti saadikuile ette, mille järele iga esindaja erilehtedel trükitud tõotusele alla kirjutab.
Esimeste allakirjutamise lõppedes tulevad saali järgmised registreerinud, arvult 14 ― kuna nii palju mahutab ruum. Järgneb sama protseduur, nagu esimeste allakirjutanute juureski. Teise grupi seas kirjutavad tõotuse tekstile peale selle ettelugemist riigisekretäri poolt alla prof. K. Schlossmann, linnapea J. Soots, adm. J. Pitka, saksl. esindaja H. Weiss, õpetaja J. Voolaid, J. Post ja teised. Kolmandas allakirjutajate grupis on näha kindr. J. Orasmaad, dir. T. Kindi, M. Truusööti, M. Hanseni, O. Rütlit, J. Seppa, E. Konnot, A. Lepikut, F. Karlsoni ja teisi. Allakirjutamine jatkus toimetuse töö lõpul, kestes kella 3-ni päeval.
Vabariigi valitsuse liikmed, kes valitud Rahvuskokku, oodati allakirjutamisele üheskoos.
Tõotuse teksti allakirjutamise järele anti Rahvuskogu liikmeile riigisekretäri abi F. Akeli poolt kätte homse koosoleku kutsed, kutsed pidulikele avajumalateenistustele, millised toimuvad reedel kell 10 homm., ja kutse riigivanema vastuvõtule Kadrioru lossis reede õhtul kell 8. Rahvuskogu liikme ajutine tunnistus oli saadikuile kätte saadetud nende kodukohtadesse juba varemalt.
Peale omavahelist tutvumist ja jutlemist grupeerusid saadikud omavahelisteks kõnelusteks küll enam-vähem maakondade kaupa. Võis kuulda elavat arutlust eelseisva töö suhtes, kusjuures peagu kõigis gruppides kõne all oli homse koosolekute päevakorras olev Rahvuskogu mõlema koja esimeeste küsimus.
Rahvuskogu koosolekud peetakse riigikogu ruumides, suures koosolekute saalis. Kuidas saadikud seal istuma saavad, selgub täna õhtupoole. Mõlema Rahvuskogu koja ühisel koosolekul istuvad teise koja liikmed saalis paremal pool, keskel ja vasemal pool esimese koja liikmed.
Rahvuskogu koosolekud on avalikud. Pealt kuulama pääseb neid samuti nagu omal ajal riigikogu koosolekuid, vastava pääsme hankimisel, milliseid välja antakse 1 tund enne koosolekute algust. Rõdudel on ruumi ainult umbes 60 isikule.
Rahvuskogu kokkuastumise puhul pannakse homme, alates kella 10-st kogu maa ― linnad, alevikud kui ka üksikelamud lipuehtesse. Lipud jäävad välja kuni päikese loojenemiseni.