Põhiseaduse väljakuulutamine Kadrioru lossis
| ||||||||
Riigivanem K. Päts ja kohtuminister J. Müller kirjutasid teisipäeva õhtul alla Rahvuskogu poolt vastuvõetud põhiseadusele ja elluviimise seadustele. – Pidulik koosolek Kadrioru lossis vabariigi valitsuse ja Rahvuskogu juhatuse osavõtul.
muudaRahvuskogu läks laiali. – Vastuvõtt riigivanema juures. – Kõik Rahvuskogu liikmed said mälestusmärgi.
muudaTeisipäeva [17. augusti 1937] õhtupoolikul kell 6 toimus Kadrioru lossis Rahvuskogu poolt vastuvõetud Eesti vabariigi põhiseaduse ja tea elluviimise seaduste pidulik allakirjutamine riigivanema ja kohtuministri poolt, mille järele need tulevad avaldamisele Riigi Teatajas. Seega leidis teostamist uue põhiseaduse ellusaatmise esimene akt.
Kella kuueks kogunesid Kadrioru lossi saali sõjavägede ülemjuhataja kindral J. Laidoner, Rahvuskogu liige peaministri asetäitja siseminister K. Eenpalu, Rahvuskogu liige välisminister Fr. Akel, Rahvuskogu liige majandusminister K. Selter, Rahvuskogu liige põllutööminister N. Talts, Rahvuskogu liige sotsiaalminister O. Kask, kohtuminister J. Müller, sõjaminister kindral P. Lill, teedeminister O. Sternbeck, haridusminister A. Jaakson, riigikontrolör K. Soonberg, Rahvuskogu 1. koja esimees prof. J. Uluots, Rahvuskogu 2. koja esimees M. Pung, 1. koja abiesimehed J. Kristelstein ja H. Lauri, teise koja abiesimehed kindral A. Tõnisson ja A. Palvadre, põhiseaduse üldkomisjoni esimehed A. Jürman ja J. Jaakson, riigivanema ja vabariigi valitsuse peaesindaja Rahvuskogu juures J. Klesment, põhiseaduse eelnõu väljatöötamise komisjoni liige ning riigivanema ja vabariigi valitsuse esindaja Rahvuskogus riigisekretär K. Terras, riigivanema ja vabariigi valitsuse esindaja Rahvuskogus kindral N. Reek, Rahvuskogu peasekretär A. Mägi ja riigivanema käsundusohvitserid.
Lossi saali oli asetatud laud, millel leidusid allakirjutamiseks valminud
põhiseadus ja 8 põhiseaduse elluviimise seadust:
Vabariigi Presidendi valimise seadus, Riigivolikogu valimise seadus, Riiginõukogu kujundamise seadus, Riigikogu ajutine kodukord, Riigikogu töökorra seadus, Vabariigi Presidendi tasu seadus, Riigikogu liikmete tasu ja sõidurahade seadus ja üleminekuaja seadus. Laua ümber olid poolringis aset võtnud pidulikust allakirjutamise koosolekust osavõtjad.
Mõni minut peale kella kuut ilmus saali riigivanem K. Päts. Paari minuti jooksul oli ta jätnud allkirja kõigile eelloetletud seadusdokumentidele, mis olid eraldi seotud rahvusvärvi paeltega. Riigivanema järele kirjutas seadustele alla kohtuminister J. Müller. Allakirjutamine toimus hõbesule ja hõbesulepeaga, mis hiljem säilitatakse Rahvuskogu ajalooliste dokumentide ja muude materjalide ja esemete juures.
Riigivanem pöördus nüüd lühidate sõnadega koosviibijate poole.
“Olen alla kirjutanud Rahvuskogu poolt vastuvõetud põhiseadusele ja tema elluviimise seadustele, mille järele need võivad tulla avaldamisele. Pean selle juures oma kohuseks avaldada teile tänu ja lugupidamist, eriti neile, kes on kõige lähemalt osa võtnud Rahvuskogu töödest. Teie olete kõik teinud, et leida nendele lahkuminekutele ja konarlustele, mis tekkisid töö jooksul kahe koja vahel, leplikku lahendust.Olen kindlas arvamises, et kui meie kõik need seadused ellu saadame, siis meie suure sammu edasi jõuame oma riiklikus elus.
Selle suure töö ja ajaloolise momendi mälestamiseks lubage minul teile edasi anda mälestusraha, mis meele tuletaks seda kaunist aega, kus meie koos töötasime meie riigile uue põhialuse panemiseks.”
Nende lühidate sõnade järele riigivanem andis isiklikult edasi koosolekust osavõtjaile
mälestusmärgid
ühes vastava annetusdokumendiga.
Pidulik toiming filmiti ja päevapildistati.
Mälestusmärk on asutatud riigivanema käskkirjaga nr. 29, 14. augustil 1937. a. Käskkirjas öeldakse: Rahvuskogu poolt 28. juulil 1937. vastuvõetud Eesti Vabariigi põhiseaduse väljatöötamise ja vastuvõtmise mälestamiseks asutatakse kahejärguline mälestusmärk.
Mälestusmärk on kullavärviline. Ta kujutab kolme lõvi, ümbritsetud tammelehist pärjaga.
Pärjal on Rahvuskogu alguse ja lõpu kuupäevad ― 18. veebr. ― 18. aug. 1937. Mälestusmärgi sangaks on tähed EVP. Mälestusmärgi lint on sinine-valge-sinine. Mälestusmärgi järgud erinevad ainult oma suuruselt ja lindi laiuselt.
Edasi öeldakse käskkirjas: mälestusmärgi 1. järk annetatakse: vabariigi valitsuse liikmeile ja sõjavägede ülemjuhatajale, kes olid ametis Eesti Vabariigi põhiseaduse eelnõu esitamise ajal; Rahvuskogu mõlema koja esimeestele ja juhatuse liikmeile; Rahvuskogu mõlema koja põhiseaduse väljatöötamise üldkomisjoni esimeestele ning abiesimeestele ja põhiseaduse üldaruandjaile; riigivanema poolt nimetatud põhiseaduse eelnõu väljatöötamise komisjoni liikmeile; riigavanema ja vabariigi valitsuse peaesindajaile Rahvuskogu juures ja neile esindajaile, kel oli õigus esineda Rahvuskogu kodade koosolekuil ja üldkoosolekuil Rahvuskogu [pea]sekretärile.
Mälestusmärgi 2. järk annetatakse, kui neile pole annetatud mälestusmärgi 1. järku: kõigile Rahvuskogu liikmeile; riigivanema ja Vabariigi Valitsuse esindajaile Rahvuskogu juures; Rahvuskogu sekretäridele ja vanematele asjaajajatele; Rahvuskogu komandandile.
Mälestusmärgi saajate nimestik hoitakse alal teenetemärkide komitee arhiivis. Mälestusmärgi annetamine kantakse riigiteenistuses seisvail isikuil nende teenistuskirjadesse. Mälestusmärgi saajaile antakse sellekohane diplom. Mälestusmärki kantakse: 1. järku kaelas ja 2. järku vasakul pool rinnal, nagu kantakse riiklikke teenete-märke.
Kella seitsmeks õhtul
kogunesid Kadrioru lossi saali kõik Rahvuskogu liikmed,
riigivanema ja vabariigi valitsuse esindajad Rahvuskogus, Rahvuskogu sekretärid, Rahvuskogu komisjonide vanemad asjaajajad ja ajakirjanduse esindajad. Varsti ilmus saali ka riigivanem K. Päts, kes pöördus koosolijate poole järgmise kõnega:
“Võin teile teatada, et vahepeal on alla kirjutatud Rahvuskogu poolt vastuvõetud põhiseadus ja tema elluviimise seadused. Sellega on teoks saanud esimene akt nende seaduste avaldamiseks.
Ma pean oma kohuseks veel kord
tänu avaldada teile selle ennastsalgava ja isamaaliku töö eest,
mida olete teinud põhiseaduse arutamisel ja vastuvõtmisel. Mina ei ole mingisugust vahet teinud nende Rahvuskogu liikmete vahel, kes on ühe või teise esitatud projekti vastu olnud. Need eelnõud olid selleks sisse antud, et igaüks oma tõekspidamiste ja oma südametunnistuse järele võiks oma arvamisi avaldada. Ma arvan vist täie õigusega öelda võivat, et need, kes sellest tööst osa on võtnud, viivad kaasa tunde, et
minu poolt isiklikult kui ka vabariigi valitsuse esindajate poolt ei ole kellelegi katsutud mingit survet avaldada ei salaja ega avalikult.
Ei ole midagi tehtud, et teie oma südametunnistuse ja õigekspidamiste vastu oleksite pidanud patustama. Valitsuse esindajad on
Ajaloolised sündmused Kadrioru lossis
muudaalati ja korduvalt rõhutanud, et see on kokkuleppe ja südametunnistuse järele tehtud töö olnud. Sellest tööst on kujunenud instrument, mis läheb rahva kätte, olgugi et mitmelt poolt selle vastu on protesti tõstetud ja koguni riigikogu juhatus on oma rahulolematust avaldanud.
See oli täna hommikul ― teie ei teadnud vist sellest veel. Just enne kõnetooli asumist olin saanud selle avaldusega tutvuneda ja paljud sellepärast vist ei mõistnud ka minu kõne tooni. Riigikogu juhatus on leidnud, et tehtud töö ei olevat kooskõlas meie seadustega. Niisugusest vaheleastumisest võib ju seaduse-tähe järele aru saada, kuid see ei olnud küllat korrektne.
Aga meie oleme kõigest sellest mööda.
Võime rahulikult riiki valitseda selle uue korra järele. Mina arvan, et igaüks teist võib päris rahuliku südametunnistusega öelda, et ta seda tööd on teinud oma parimate tõekspidamiste järele.
Siit ja sealt on ühte ja teist asja leitud, ka mina võin siit midagi leida! Aga lõppude-lõpuks on see ikkagi instrument, mis rahva kätte läheb. Kui rahvas on elujõuline, siis ta võib riigi valitsemise etteotsa oma esindajaid saata ja siis ta võib valitseda selle demokraatliku põhiseaduse abil teiste riikide peres.
Töö lõpetamisel soovin teile kõigile kõige paremat teie isiklikus tegevuses ja palun vastu võtta selle töö meelespidamiseks mälestusmärki, mille ma oma käskkirjaga olen ellu kutsunud ja mida teie, Rahvuskogu liikmed, võiksite avalikult kanda selle tähistamiseks, et võtsite osa sellest suurest tööst.”
Riigivanema sõnavõttu kviteeriti elavate kiiduavaldustega.
Riigivanem jagas nüüd isiklikult välja kõigile Rahvuskogu liikmeile ja teistele määratud mälestusmärgid, mille järele ta palus kõik koosviibijad kõrvalsaali serveeritud õhtulauda.
Mälestusmärke anti kokku 149, neist 1. järku kuuluvaid 32.