Päewaleht/1934/10/03/Riigiwanem lõpetas riigikogu erakorralise istungjärgu
Teisipäewaõhtusel riigikogu koosolekul wälisminister J. Seljamaa kandis ette ülewaate Rahwasteliidu täiskogu töödest Genfis ja Eesti praegustest wälispoliitilistest suhetest. J. Seljamaa ülewaatele järgnesid riigikogu rühmade sõnawõtud ja hinnangud walitsuse wiimase aja poliitikale.
| ||||||||||||
Riigiwanem lõpetas riigikogu erakorralise istungjärgu
Nagu üldiselt wõidi arwata juba riigikogu kokkuastumise eel, kujunesid poliitiliste rühmade seisukohawõtud tublisti üksteisest erinewateks. Neis seisukohtades selgus ka rühmade erinew hinnang walitsuse poliitikale. Kuna ühelt poolt jagati sellele täielikku tunnustust, asusid teised selle suhtes enam wõi wähem arwustawale seisukohale, märkides ära nii poliitilisi kui õiguslikke lahkuminekuid walitsuse ja rühmade seisukohtade wahel. Arwustawalt peatuti walitsuse kooli-, majandus- ja wälispoliitikal, samuti ka neil juriidilistel tõlgitsustel, mida walitsus wõtnud käsitamisele meil praegu makswa põhiseaduse elluwiimiseks ja erakordsete olude lahendamiseks normaalsele poliitilisele olukorrale jõudmiseks.
Kõigi sõnawõttude üheks juhtmõtteks oli, et meil tuleb püüda jõuda normaalsele demokraatlikule korrale wõimalikult kiiresti, mille juures osa sõnawõtjaid leidis, et juba praegu ei puudu wõimalused riigiwanema ja riigikogu walimistele asumiseks põhiseaduses ette nähtud tingimustel. Teine osa sõnawõtjaid arwas, et walimistele wõiks asuda ainult teatud aja möödumisel ja teatud ettewaatusabinõude tarwitusele wõtmisel. Kuidas kõiges selles toimida, selle kohta ei walitsenud sõnawõtjate hulgas üksmeelt. Rühmade esindajte sõnawõttudest selgusid ka erakondadewahelised terawused, millest wõis järeldada, et riigikogus puudub walitsuse poolt oodatud leplikus ja koostöötamise tahe walitsuse poolt üles seatud põhimõtetel.
Peale rühmade esindajate sõnawõtte, mis kestsisd umbes 4 tundi, riigiwanema asetäitja K.Einbund ulatas riigikogu esimehele R.Bennole kirja, milles riigiwanema k.t. K.Päts kuulutas riigikogu erakorralise istungjärgu lõpetatuks. K.Einbund toonitas, et riigikogu rühmade esindajate sõnawõttudest on selgunud walitsuse ja riigikogu koostöö wõimatus.
Missuguseks kujuneb poliitiline seisukord meil pärast teisipäewaõhtust koosolekut s.o. kuidas jääb küsimus riigikoguga, selle kohta puudus täna weel selgus. walitsus arwatawasti kaalub neid wõimalusi ja annab tarwilise selgituse lähematel päewadel.
Põhiseadus seab riigikogule teatud tähtsad ülesanded, nagu eelarwe wastuwõtmine, wälislepingute kinnitamine jne., kus walitsusel oleks kaunis raske saada läbi ilma riigikogu koostööta, kui walitsus tahab pidada täpselt kinni põhiseaduse ettekirjutustest.
Nagu näha riigiwanema K.Einbundi tänastest seletustest ajakirjanikele, on walitsus pettunud riigikogu suhtes ja arwab, et riigikogu ei olewat üldse riikliku töö wõimeline. walitsuse arwates ei olewat riigikogul ka mingit ühist ja kõrget wastutustunnet, ja sel eeldusel wõiwat riigikogu poolest koosseisust oodata ainult rahuliku elu häirimist.
Riigiwanema asetäitja K.Einbund oma seletustes jagab tunnustust põllumeestekogude ja wene wähemusrahwuste rühma kõnelejatele, kes hinnanud seisukorda tõsiselt ja awaldanud walitsusele toetust, kuna sotsialistlik rühm oma reserweeritud seisukohas awaldanud ainult, et ta ei taha teha walitsusele raskusi. Teisi riigikogu poliitilisi rühmi riigiwanema asetäitja K.Einbund peab järelikult walitsuse tegewuse suhtes opositsioonis asuwateks.