Päewaleht/1933/11/23/Saksa „uusaadel“ ja neli naisteklassi
| ||||||
Saksa „uusaadel“ ja neli naisteklassi
Rahwussotsialistliku Saksamaa põllutööministri Darré reformiplaanid saksa rahwaga ulatuwad tunduwalt kaugemale kui seda on need muudatused, mis ta talupoegade elus juba teostanud. Uute aadlimaaomanduste loomine, millest Darré hiljuti rääkis, tähendab tegeliku aadli loomist tema praeguses tähtsuses, kuid uues koosseisus. Senine saksa aadel, nii palju kui ta ei tööta kaasa uute plaanide teostamiseks, tuleb oma positsioonidelt tõugata, kaotab “woni” ja “zu” kandmise õiguse nime ees. Uus aadel on maaga seotud ja maa ning aadlimehe tiitli pärib ainult wanem poeg. “Edelmann auf Hegehof so und so...”
Neid ideesid pole weel teostatud praktilises poliitikas, kuid Walther Darré on nad esildanud uuest wäljatöötatud kujul. Tema “Neuadel aus Blut und Boden” ilmus juba kolme aasta eest raamatuna ja teda wõiks nimetada rahwussotsialistliku katekismuse põllumajanduslikuks peatükiks.
“Dagens Nyheteri” teatel Darré, kes tahab saksa rahwa nende abinõudega päästa “rassi langusest”, on sündinud rootsi emast ja saksa isast, kes oli Argentiinas kaupmeheks. Darré põlweneb isa poolt hugenottide perekonnast d'Arrest'st, kes 1600. aastal rändas Saksamaale. Ta omandas hariduse osalt Inglismaal ja sealt on pärit ta inglaslikud juhtnöörid saksa aadli ümberkujundamiseks lordideseisuse eeskujul. Oma erihariduselt ta on “õppinud loomakaswataja”. Maailmasõjast ta wõttis osa kahurwäelasena. Oma loomakaswataja teadmised Darré on wõtnud maailmawaateks kokku teoses “Siga kui kriteerium semiitidele ja põhja rassile”.
Darré astus rahwussotsialistlikku liikumisse juba enne Hitleri putschi Münchenis 1923. a. Temale tehti ülesandeks töötada wälja rahwussotsialistlik talupoegade organisatsioon. Selle ülesande kallale ta asus wäga praktiliselt seega, et kandis juba olemasolnud põllumajanduslikesse organisatsioonidesse rahwussotsialistlikud rakukesed, mille juhtimine läks partei kätte. Krooni sellele tööle pani hiljutine endiste organisatsioonide koondamine saksa talupojaseisuse esinduseks, mille kõrgemaks juhiks on Darré ise. Oma ülesannet ta ei pea enne teostatuks, kui on loodud “uusaadel”, mis wõetakse nii wanadest rahwussotsialistlikest põllumeeste organisatsioonidest, kui maaga seotud rünnakrühmlastest. “Neuadel aus Blut und Boden” luuakse teatawate suurtalude ja mõisade soodustamisega, millele Darré annab nimeks “Hegehöfe”. Need, nagu öeldud, lähewad, ühes seisusega edasi ainult perekonna wanemale liikmele, nagu seda sünnib Inglismaal aadliseisusega. Seni on umbes niisugust “uutaadlit” loonud ka Horthy Ungaris, walides selleks suurte teenetega sõjasangareid. Muidugi mõista pääsewad Saksas, nagu juba öeldud, nende aadlimõisade omanikuks ainult teenetega rahwussotsialistid. See Saksa uusaadel tohib abielluda ainult umbes kümne protsendiga saksa naiste seast. Need kümme protsenti moodustaks 1. naiste klassi, kuhu kuuluwad puhastwerd aarialased ja germaanlased, kelle esiwanemate soontes “wähemalt kümme põlwe” pole woolanud wõõrast werd. Teise, mitte enam nii “auwäärilisse” klassi, kuuluks suur saksa neidude läbilõige. Sesse klassi kuuluwa neiuga uusaadli liige tohib abielluda ainult oma sugukonna ühisel nõusolekul ja rüütlikogu loal. 3. klassi kuuluwad naised ei wõi üldse abielluda rassipuhta germaanlasega. Kui seda siiski peaks sündima, siis nad alluwad, kui aadel seda nõuab, steriliseerimisele, et takistada saksa “werepuhtuse segamist”. On ette nähtud weel neljaski naisteklass, kuhu kuuluwad kõik waimuhaiged ja parandamatud päriwuslikud tõbised, kes peaksid kuuluma steriliseerimisele igal tingimusel, kas nad siis abielluwad wõi mitte.
Kõike aadliseisust ühendaks üleriiklik organisatsioon “rüütlikoda” oma prowintsiesindustega, mille liikmed walitawad. Nooremad pojad selle aadli “tõupuhtatest” abieludest jääwad, nagu juba öeldud, ilma tiitli ja mõisata. Nende kaswatamisele on Darré plaanides pühendatud terwe pikk peatükk. Neist rahwussotsialistid loodawad poliitika- ja kultuurtegelasi ning juhtiwaid ametnikke. Teenelisemad nende seast wõiwa walitsuse ülendusel omandada iseseiswalt aadliseisuse, nagu seda sünnib Inglismaal, kus kuningas suuri riigimehi ja tegelasi ülendab lordi seisusse. Saksamaa omandaks sel kombel “loomuliku” aadli, kes oleks “suuteline juhtima rahwa kultuur- ja poliitikaelu”, millise osa praegune saksa aadel Darré arwates kaotanud juba ristiusu maaletuleku aegadel. “Sakslaste ümberpöörmine ristiusku, nende lahtikiskumine wanast germaani moraalist”, nii seisab Darré raamatus, “rööwis aadlilt ta wanad rassiülesanded”. Nagu sellest näha, tahab Darré oma reformatsioonis ajaloo kella keerata õige kaugele taha.
Kogu see plaan, ütleb rootsi leht, wõiks näida fantastiline ja teostamatu, kui tema eesotsas ei seisaks mees, kes selle plaani töötanud wälja Hitleri ja ta ligemate abilistega [!] heakskii[t]misel ja kes awalikult jutlustab, et saksa rahwast saab “ümber organiseerida” ainult selle retsepti järele. Pärast kõike seda, mis Saksamaal juba sündinud, maailmale polekski enam üllatuseks, kui mõne aasta pärast Darrél ta uus aadel on juba loodud ja tema ise selle aadli rüütlikoja esimene “aadlimeister”.