Päewaleht/1930/08/26/Kes maeti Karuse kiriku altari alla?
| ||||||||
Kes maeti Karuse kiriku altari alla?
Ordumeister Lutterberghi pealuu Haapsalu muuseumis.
Karuse kirik kuulub wanemate kirikute hulka Eestis. Trepid wiiwad sügawale maa alla, aknad kitsad ja tumedad. Jumalateenistusel saabub mulje, nagu wiibiksid kuski tumedas keldris, kus wilgub punakaid küünlatulesid ja sumiseb wana põline orel.
Kiriku ümber ja sees leidub palju ajaloolisi mälestusmärke, mis räägiwad muinaslugusid kaugest minewikust. Rahwajutu järele on Karuse kiriku altari alla maetud palju tähtsaid mehi, nende hulgas ka ordumeister Lutterbergh. Ordumeistri haua juure pidi suunduma käik wäljaspool kirikut. Tartu ülikooli kirikuajaloo professor Sild, kes läinud suwel korraldas Karusel uurimistöid, tegi selgeks, et sellist käiku ei ole. Kiriku alt leiti aga haud 13 luustikuga. Kahest luustikust, mis leiti kõige sügawamalt, peab üks olema ordumeister Lutterberghi jäänus. Seda tõendawad mõned ajaloolised andmed. Nii on säilinud tolleaegse kirikukatsuja (wisitaator) Dubberhi protokollid. Dubberh rewideeris ühes piiskop Agrikolaga Baltimaa kirikuid ja sel puhul koostatud protokolle wõib praegu näha Stokholmi arhiiwis.
Dokumendid räägiwad watla junkrust Grewelist, kel oli suur tüli waimulikega. Grewel tahtis oma naise ema matta Karuse kiriku alla, waimulikud seisid aga selle wastu. Junkur wiis ikkagi oma tahtmise läbi. Samuti selgub dokumentidest, et hiljem on maetud kirikusse watla ja Nehatu mõisaomanike sugukonnaliikmeid. Arhiiwis leiduwate andmete põhjal oli wõimalus selgitada 11 luustiku päritolu. Jäi weel kaks kõrwuti asetatud luustikku ja neist arwab prof. Sild olewat ühe ordumeister Otto de Lutterbeghi oma. Lutterbergh oli üks esimesi ordumeistreid Liiwimaal. Ajaloo raamatuis mainitakse teda sageli ka Rodensteini nimega.
1270. a. tungis leedulaste rööwsalk Saaremaalt mandrile. Ordumeister läks oma kaitsesalkadega rööwlitele wastu. wirtsu ja Kasselaiu wahel leidis aset werine lööming merejääl. Arwatakse, et siin langeski Lutterbergh. Teised andmed lasewad oletada ordumeistri langemist taganemisel Järisel. Arwatawasti osutus leedulaste jõuk niiwõrd tugewaks, et lahingust wõttis osa ka Lääne-Saare piiskop Herman oma meestega. Piiskop saanud wõitluses haawata.
Piiskop suri hiljem ja wäga wõimalik, et luustik ordumeistri kõrwal kuulubki temale. Igatahes on siin tegemist ühe kõrgema waimuliku jäänustega. Prof. Sild arwab, et pealuude uurimine toob selguse, kes õieti osutus ordumeistrile hauaseltsiliseks.
Käesolewal suwel wiibis prof. Sild jällegi Karusel. Ta tahab joonistuse abil edasi anda muinashauast täieliku pildi. Haud asub osaliselt altari all ja see tõestab sellekohast rahwajuttu. Prof. Sild tegi kindlaks ka kuulsa katoliku kabeli asukoha Saastnas, kus korraldati kaewamisi. Läänemaa osutub üldse rikkaks muinas-mälestusmärkide poolest.
Arwatawa ordumeistri pealuu toodi Haapsallu, kus paigutati Läänemaa muuseumi. Igaüks wõib näha mehe kolpa, kes elas ja walitses sajandeid tagasi meie kodumaal.