NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus 12. jaanuarist 1950

Surmanuhtluse kaotamisest
NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium, tõlkinud Eesti NSV Kohtuministeerium
NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus
12. jaanuarist 1950
Surmanuhtluse rakendamise kohta kodumaa reetjaile, salakuulajaile ja õhkulaskjatele-diversantidele[1]

Saabunud avalduste tõttu rahvusvabariikidelt, ametiühinguilt, talurahva organisatsioonidelt, samuti ka kultuuritegelastelt vajaduse kohta teha muudatused surmanuhtluse kaotamise seadlusse selles mõttes, et see seadlus ei kehtiks kodumaa reetjate, salakuulajate ja õhkulaskjate-diversantide suhtes,

NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium o t s u s t a b:

1. Erandina NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium 1947. aasta 26. mai seadlusest surmanuhtluse kaotamise kohta lubada rakendada kodumaa reetjate, salakuulajate ja õhkulaskjate-diversantide suhtes surmanuhtlust kõrgeima karistusmäärana.

2. Käesolev seadlus kehtestada tema avaldamise päevast.

Autoriõigused

muuda
  • Määrus on avaldatud vastavalt Eesti "Autoriõiguse seadusele" (RT I, 28.12.2011), mille § 5 punkt 3 kohaselt ei rakendada autoriõiguse seadust "õigusaktidele ja haldusdokumentidele (seadused, seadlused, määrused, põhimäärused, juhendid, käskkirjad) ning nende ametlikele tõlgetele".

  1. Avaldatud: Eesti NSV Kohtuministeerium. Eesti NSV territooriumil kehtiv kriminaalkoodeks: ametlik tekst muudatustega kuni 1. juulini 1951. a. ühes paragrahvide järgi süstematiseeritud materjale sisaldava lisaga, (Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1952), lk 131–132.