Meierite kutse-eetika normid
| ||||||||||||
Antud Meierite Koja nõukogu poolt 27. II 1940. a.
I. Üldeeskirjad.
muuda§ 1. Meierite kutsetegevuse ühiskondlikuks sihiks on meie piimanduse ja sellega seotud põllumajandusliku ühistegevuse ratsionaalne arendamine eesti põllumajanduse ning selle kaudu Eesti Vabariigi ja tema rahvamajanduse hüvanguks.
§ 2. Meierite kutse prestiiži ja kutsetegevuse edukuse tõstmisel, meierite liitmisel teovõimsaks pereks ja meierite seisukorra parandamisel on vältimatuks eelduseks kõigi meierite veendunud ja järjekindel kinnipidamine oma tegevuses ja käitumises kutse-eetikast, mille olulisemad juhtnöörid on määratud käesolevais kutse-eetika normides.
Nendest kinnipidamine ja nende mõttekohane käitumine on kõigile meieritele kohuslik.
§ 3. Meierite Koja iga liikme kohuseks on hoolitseda selle eest, et kõikjal, kus töötavad meierid, leiaksid tunnustamist meierite kutse-eetika normid ega oleks takistusi nende täitmiseks.
II. Suhtumine kutsetöösse.
muuda§ 4. Meier peab oma kutsealaseid ülesandeid täitma kohustruult ning oma käitumisega, nii kutsetöös kui ka väljaspool, väärima kõigiti kaaskodanike usaldust ja lugupidamist.
§ 5. Oma kutsetöös ja ka tegevuses muudel aladel peab meier arvestama, et ümbruskond temas ei näe mitte ainult kohaliku piimaühingu tööjõudu, vaid ka meierite pere esindajat. Sellepärast eriti, kui ka meieri kutsetegevuse ühiskondliku üldsihi kohaselt, peab ta püüdma oma isikliku tubliduse ja tööga tõsta lugupidamist meieri nime vastu.
§ 6. Meieri ühiskondliku kutsetegevuse sihiga ühtelangevate ülesannetega ettevõtetes või organisatsioonides töötavad ja neid juhtivad meierid peavad püüdma vastastikku vältida ettevõtete-vahelisi lahkhelisid ja arusaamatusi töös, püüdes mõjutada ja suunata ettevõtteid ja organisatsioone leplikule koostööle meierite kutsealastele tõekspidamistele ja kutsetegevuse sihtidele vastavas suunas.
§ 7. Teenistust andva ettevõtte sisemisesse korrasse ja töökorraldustesse peab meier suhtuma heatahtlikult ja korrektselt.
§ 8. Meier peab hoidma temale kutsealsel tegevusel usaldatud isiklikke ja majanduslikke saladusi, kui nende avaldamist ei nõua vastavad seadused.
III. Suhtumine ametivendadesse.
muuda§ 9. Iga meier, austades oma kutset ja ametivendi, peab panema suurimat rõhku heale läbisaamisele teiste meieritega ja peab piinlikult hoiduma igasuguseist ebakorrektsusist, põhjendamata halvustavaist ja alandavaist väljendusist teise meieri isiku või ta teadmiste ja kutsetegevuse kohta, nii meierite endi vahel kui ka väljaspool.
§ 10. Ametikohale kandideerimisel peab iga meier oma võistlejate suhtes aumehelik olema, kinni pidama üldistest tõekspidamistest ja nõudeist teenistustingimuste ja teenistuslepingu suhtes.
§ 11. Omavahelisi tüliküsimusi ja lahkarvamusi on asjaosalised meierid kohustatud lahendama omavahel. Ei anna omavaheline lahendamine tulemusi, tuleb tüliküsimused anda lahendamiseks Meierite Koja Distsiplinaarkohtule. Viimase otsused on vastuvaidlematud.
§ 12. Meierite omavaheliste vahekordade lahendamine ei tohi põhjustada avalikku poleemikat ega kanduda ajakirjandusse, ilma Meierite Koja juhatuse seisukoha ära kuulamata.
§ 13. Meier on kohustatud andma oma ametivennale, eriti nooremaile, kutsealal heatahtlikku nõu ja kaasabi ega või mõjuva põhjuseta keelduda ametivenna vastava palve täitmisest.
§ 14. Meier on kohustatud välja astuma tõeolude jaluleseadmiseks, kui seltskonnas või avalikkuse ees sihilikult halvustatakse mõnd ametivenda või ta kutsetööd.
IV.Suhtumine kutsekojasse.
muuda§ 15. Meier on kohustatud kaitsma avalikkuse ees oma kutset, meieri nime ja kutseesindust, kui neid püütakse halvustada.
§ 16. Iga meier on kohustatud informeerima Meierite Koja juhatust kõigist temale teada olevaist meierite kutsealaste seaduste, määruste ja korralduste ning kutse-eetika normide rikkumisest nii meierite kui ka teiste isikute ja asutuste poolt.
§ 17. Ükski meier ei või keelduda võtmast endale Meierite Koja organite liikme kohustusi ja Koja organite poolt pandud ülesandeid, kui seda ei takista otsesed ametiülesanded või teised Koja juhatuse poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.
§ 18. Kutsealaste eesmärkide taotlemiseks ja ametivennalike vahekordade süvendamiseks on iga meieri kohuseks osa võtta võimalikult kõigist Meierite Koja üritusist.
§ 19. Nõutakse ametisolevalt meierilt kutsealaste seaduste ja määruste nõuetest kõrvalekaldumist või meieri kutse-eetiliste tõekspidamiste rikkumist, on meier kohustatud juhtima sellele tähelepanu. Ei leia meierite seaduslikud õigused siiski austamist, tuleb sellistest faktidest informeerida Koja juhatust.
§ 20. Ametikohale kandideerimisel on meier kohustatud hankima teateid Meierite Kojalt, kas koha vabanemine on toimunud meieri kutse-eetika kinnipidamise pärast või üldiste õiguste mõistete ja tõekspidamiste vastaselt. Eespool nimetatud juhtudel peab meier kandideerimisel arvestama Koja juhatuse seisukohta.
§ 21. Iga meier on kohustatud täitma Meierite Koja poolt maksmapandud ja ringkirjaliselt või ajakirja „Piimandus“ kaudu meieritele teatavaks tehtud korraldusi ning kinni pidama Meierite Koja poolt ülesseatud nõudeist ja tõekspidamistest kutsetegevuse alal kui ka ametikohtadele kandideerimisel.
§ 22. Meierite Koja liikmekandidaatidele on keelatud Koja juhatuse nõusolekuta kandideerida ametikohtadele, mis vastava määruse järgi kuuluvad täitmisele ainult Koja tegevliikmetega.
§ 23. Meierid on kohustatud Koja organite nõudmisel esitama enda ja ametvendade kohta objektiivseil andmeil põhjenevaid teateid ja tõendusi.
V. Lõppeeskirjad.
muuda§ 24. Meierite Koja juhatusel on õigus anda käesolevate kutse-eetika normide alusel ja piirides lähemaid seletusi, eeskirju ning juhiseid.
§ 25. Kutse-eetika normide vastu eksijaid Koja liikmeid karistatakse Meierite Koja Distsiplinaarkohtu poolt Meierite Koja seaduse § 41 p. 1 alusel.
§ 26. Käesolevad kutse-eetika normid hakkavad kehtima 10 päeva pärast avaldamist ajakirjas „Piimandus“.