Mahalaskmiste kritiseerimine Viljandi linnavolikogus
| ||||||||||
Viljandi ühishauad märgitagu vaid tulevastele põlvedele jäädvustamiseks, aga mitte ärgu püstitatagu kelmidele ausambaid.
muudaEileõhtusel Viljandi linnavolikogu koosolekul võeti läbirääkimiste all üles praegu Viljandis päevakorral olev küsimus, kuidas tähistada ja märkida 1905. aasta ebaseaduslikult mahatapetute ühishaudu. Küsimuse volikogusse tooja linnavolinik ja vandeadvokaat Gustav Seen avaldab linnavalitsuse, õigemini linnapea sammudele selles osas rahulolematust. Tema ei suuda sellega kuidagi leppida, kuidas asja praegu aetakse, samuti ka sellega, et mahalastutele tahetakse püstitada ausammas.
Linnavolinik Seen valgustab üksikasjalikult isikuid, kes seekord rittmeister von Sieversi verejanu rahuldamiseks püsside ette viidi. Ta avaldab imestust, et linnavalitsus kasutab mahalastute isikute selgitamiseks praegu maalt saabuvaid kirju eraisikutele ja teisi kaudseid teid, kuna ometi
mis seisab nüüd Tartus riigi keskarhiivis. Sõnavõtja arvates tallatavat praegu rahva hulgas mahalastute suhtes eksiradu. Olukord olnud küll selline, et
nende kohta polnud ühtki surmamõistvat otsust tehtud kohtu poolt ja neil pole olnud ka südamel ühtki sellist kuritegu, mis oleks väärinud mahalaskmist.
Vargad, kaklejad, valevandujad jne. Rittmeister von Sievers tahtis näidata Peterburi ja balti-sakslaste ees, et tema poolt on nii ja nii palju "revolutsionääre" maha lastud ja siis teinud ta politseile ülesandeks, anda välja 40—50 isikut, keda ta oleks võinud lasta maha tappa. Esimese korra nõudele vastatud Sieversile, et
Siis ähvardanud Sievers, et kui talle ei anta nõutud mehi, võtab ta ise oma käega, ükskõik kes ette juhtuvad. Selle peale annud politsei siis Sieversi verejanu kustatamiseks välja poolsada isikut neid,
Nii praegu süütuks arvatav õllepoepidaja Krusberg olnud politseile vägagi tuntud. Tema õllepood olnud valetunnistajate staabiks, kust vajaduse korral toodud valevandujaid. Teised olnud kaklejad ja maalt pärit mahalastud olnud salakütid jne. Et tegemist olnud alaväärtusliku elemendiga, see nähtunud juba sellest, et tema mälestuste järele
Igavene rahu valitsenud maa peal.
Neile nüüd mälestussammast püstitada olevat täiesti ebaloomulik. Kelmidele pole enne kuskil ausambaid ehitatud ja ometi tahetavat Viljandis seda teha. Seenel pole selle vastu midagi, kui ühishauad kui ühe ajaloolise vägivallaakti tunnused tähistatakse ja kuidagi jäädvustatakse tulevastele põlvedele, kuid
Linnapea Maramaa oma vastuses seletab, et mahalastute ühishaudadele
vaid asja algatajail on kavatsus vaid ära märkida ja jäädvustada neid kohti, kus pandud toime ajalool. vägivallaaktid. Tahetavat vaid ühishaudadelt ära võtta murukamar, selle asemele panne kruus, veeretada kohale suur maakivi, millele märkida hauas viibivate nimed ja kui hauad ümbritseda ka hekiga, siis see olevat kõik. Pealegi lõppotsuse selles küsimuses andvat kodukaunistamise hoogtöö kohalik toimkond ja linnapea väidetel igatahes arvestatavat ka Seene argumentidega ja võetavat need kaalumisele.
Sellega rahuldus lõpuks ka Seen.
Koosolekul võetakse vastu veel uus linna ehitus-sundmäärus, mis on oma nõudmiste euhtes ehitajate vastu hoopis kurjem senistest ja kus üksikasjalikult selgitatud, kuidas majaomanik võib oma maja ehitada või teha kapitaalremonti, millist stiili ta võib ehitusel kasutada, millist värvi peab maja olema jne. Ühe sõnaga — uus ehitus-sundmäärus seab majaomanikud, tulevased kui ka praegused, täiesti linnaisade maitse meelevalla alla. Edasi kinnitatakse veel linna lisaeelarve nr. 1, kuhu muu hulgas võetud ka Lossi tänaval asuva kinnisvara kapitaalremondiks 21.000 krooni tagavarakapitalist. Lisaeelarve koos põhieelarvega on viidud tasakaalu 358.500 kroonile.