Märgukiri,
mis 18. webr. antud manifesti põhjal ministrite nõukogule ühes palwega, et märgukirjas awaldatud soowisid meie riigi ja kodumaa elu korraldamise ning uuendamise juures täidetaks, on saadetud. Märgukirja on mitmed siinsed seltskonna tegelased — umbes paarkümmend inimest — ühisel nõupidamisel kokku seadinud, nende wajaduste põhjal, mis meie riigi ja kodumaa elust wälja on kaswanud ja nüid wõimalikult kiiremat täitmist nõuawad.
Märgukirjas awaldatud uuenduste-soowide põhjendusi lõpu poole lükates, awaldame siin märgukirja sisu, mis järgmiselt käib:
I.
1) Meie jaotamata riigi üleüldiseks ja kindlaks sidemeks tuleb riigi wolikogu seaduseandmise, riigi kulu-arwe ja ametnikkude wastutusele wõtmise õigusega sisse seadida.
2) Riigi wolikogu saadikute walimisel peab healeandmine olema: üleüldine, otsekohene, üheõigusline, kinnine — salajane ja sugu peale waatamata. Igal täieealisel ja waimliselt terwel inimesel peab õigus olema walitud saada. Saadikute arw peab proportsional olema. Saadikud saawad palka. Walimisi toimetatakse pühapäewadel. Saadikud walitakse kolme aasta peale. Walimise ringkondasid muudetakse elanikkude arwu kaswamise järele.
3) Riigi wolikogu sisseseadmiseks tuleb ajutiselt asutaja kogu kokku kutsuda. Ka asutaja kogu saadikud tulewad ülewal seletatud walimise-õiguse põhjal walida.
4) Enne aga, kui asutaja kogu saadikute walimisi ette wõetakse, tuleb jäädawalt kõikidele riigi elanikkudele täielik sõna, trüki, usu, südametunnistuse, seltside ja ühisuste asutamise, koosolekute pidamise ja streikimise wabadus anda: peale selle tuleb isiku, erakorteri ja seltsiruumide puutumatus ja kirjade saladus seaduseandmise teel täielikult maksma panna: kõik need, kes praegu kas usuliste wõi politikaliste mõtete ning püidmste pärast on kinni pandud, wõi oma walitud elukohast ära saadetud, tulewad karistusest täiesti wabastada. Kõik tulewad seaduse ees üheõigusliseks tunnistada ja karistust ainult kohtu otsuse järele lubada.
II.
Üleriikliselt tuleb seaduseandmise teel kindlaks teha:
1) Rahwale seaduse eelplaani ettepanemiseks (initiative) ja otsekoheseks seadusetegemiseks (referendum) õiguse andmine.
2) Kõigil rahwastel ja igal üksikul rahwa liikmel meie riigis peawad riigi põhjusseaduste järele igas asjas ühesugused õigused olema. Igal rahwal meie riigis peab kulturaliseks, majandusliseks ja õigusliseks edenemiseks takistamata wabadus olema, nii et ühelgi rahwal wõi rahwa liikmel õigusi, tema rahwuse pärast, teise kasuks millesgi asjas ei tohi kitsendada.
3) Seniste segaste ja suuremalt jaolt ülekohtuste maksude asemele, nagu kaudsed maksud, orjuse-maksud j. t. tuleb otsekohene progressiwiline sissetuleku maks sisse seada, 500-rublalisest sissetulekust peale hakates.
4) Riigi ja kiriku lahutamine.
5) Praeguse sõjawäe asemele rahwa sõjawäe (militsa) sisseseadmine.
6) Kaitsetollide ärakaotamine.
7) Seisuste ja seisusliste eesõiguste ärakaotamine.
8) Üksikutele rahwastele ja riigi osadele, kui rahwas tarwilise arwab olewat, üleüldise maa-omawalitsuse (областьная автономiя) sisseseadmiseks õigus anda. Niisuguse maa-osa omawalitsuse ülesandeks on rahwa sisemise elu korraldus, nagu põllupidamise ja tööstuse, rahwahariduse ja arstiabi saamise olude, õiguslise korra paremale järjele seadmine, kohustawate määruste andmine ja kohaliste maksude määramine ning üleüldse rahwa hea käekäigu eest hoolitsemine, ilma et riigiwalitsusel õigus oleks ennast maa-osa omawalitsuse sisemise elu ja tegewuse sisse segada, peale üleldise järelewaatamise, et riigi põhjusseadusi ei rikutaks.
9) Omawalitsuste asutuste tegelaste walimisel peab niisamasugune healeandmine olema, nagu riigi wolikogu saadikute walimisel (Waata 1. 2.)
10) Salaline asjaajamise kord, salapolitsei amet ja üleüldse salaline uurimine tuleb täiesti ära kaotada, sunni ja piina abil wäljapigistamise abinõudest rääkimata.
11) Üleriikline tööliste kinnitamine ja 8-tunnilise tööpäewa sisseseadmine, laste- ja öösise töö ära kaotamine ning naisterahwaste töö korraldamine.
12) Zunftide ärakaotamine ja täielik ühisuste wabadus.
13) Passide ärakaotamine ja täielik liikumise wabadus.
III.
Nende ülewalpool ettetoodud soowide täitmist meie riigi-elu korralduseks tingimata tarwiliseks pidades awaldame siin weel neid soowisid, mis otsekohe meie Eesti rahwa kohta käiwad ja mille täitmist meie tungiwalt palume:
1) Eesti kubermang ja põhjapoolne Liiwi kubermangu Eesti osa tuleb üheks maa-omawalitsuseks ühendada. (Waata II. 2. ja 8.) Maa-omawalitsus tuleb kolmeastmeliselt sisse seada: a) k õ i k s e i s u s l i n e w a l d j a l i n n a o m a w a l i t s u s, b) m a a k o n n a o m a w a l i t s u s ja c) ü l e ü l d i n e m a a o m a w a l i t s u s. Praegusi waldasi tuleb, mõisast walla alla wõttes, suurendada. Omawalitsuse tegelaste, nagu wolikogu saadikute, kohtunikkude, kooliõpetajate, korrapidajate jne. walimiseks ülewalpool seletatud walimise süsteem sisse seada. Omawalitsuse asutuste asjaajamiseks on Eesti keel, kus juures ka Wene ja Saksa keelt tarbekorral peab tarwitatama.
2) Omawalitsuse wõimu ja juhatuse alla tuleb kohaliku rahwa haridus, kohtud ja politsei anda (Waata II. 8.)
3) Haridusesaamiseks tuleb kolmeaastmeline kool sisse seada: a) a l g u s k o o l, b) k e s k k o o l ja c) ü l i k o o l.
Alguskoolis ja keskkoolis antakse õpetust Eesti keeles, kuna Wene keel üheks peaõpeaineks on ja Saksa keel keskkoolis üheks õpeaineks on.
Ülikooli õpekeeleks on Wene keel, kuna mittesunduslisi ettelugemisi ka Eesti ja Saksa keeles wõib pidada. Eesti keele õpetamiseks tuleb peale lektori ka weel Eesti keele õpetool sisse seadida.
Alguskoolis on õpetus maksuta ja sundusline. Alguskooli ülespidamise kulud kannawad osalt kohalik omawalitsus, osalt üleüldine maa-omawalitsus ja osalt riik: keskkooli ülespidamise kulud kannab osalt üleüldine maa-omawalitsus ja osalt riik, kuna ülikooli ülespidamise kulud riik üksi kannab.
Aleksandri kool Põltsamaal tuleb keskpõllutöökooliks ümber muuta. Selle ülespidamise kulud kaetakse osalt rahwa poolt korjatud kapitali protsentidelt, osalt riigi poolt määratud abirahast. Peale selle tuleb igasse maakonda wähemalt üks alampõllutöökool asutada, mille asutamise ja ülespidamise kulud kohaline maakonna omawalitsus, üleüldine maa omawalitsus ja riik kannab. Linnades tulewad alamad käsitöökoolid ja, kus tarwis, kõrgemad tehnikakoolid awada, millede ülewalpidamise kulud omawalitsus ja riik kannawad.
Igal elanikul peab kooli peasemiseks, sugu peale waatamata, ühesugune õigus olema.
Rahwakool on keskkooli eelkooliks, kuna keskkooll kõrgemate õpeasutuste eelkooliks on, nii et seal, kus rahwakool oma tegewuse lõpetab, keskkool algab, ja kus keskkool lõpetab, seal kõregem kool algab.
Mõlemad, niihästi alguskool kui ka keskkool peawad oma õpilastele korralise üleüldise hariduse andma, hariduse, mis igapäewasele ümbritsewale elule wõimalikut lähedal on ja sellega ühenduses seisab.
Kooliõpetajad ja niisama ka koolide otsekohesed rewiderijad on walitawad.
Usuõpetust ei anta koolis mitte sundusliselt, waid õpetatakse laste ja nende wanemate soowil kui era-õpeasja. Nendele, kes usuõpetust ei soowi, tuleb morali-õpetust anda.
Erakoolide asutamise luba tueb igale riigi elanikule anda; erakooli asutamise juures tuleb ainult kooli asutamisest kohalisele omawalitsuse asutusele teadust saata ja kooli programm sellele ette panna.
3) Kohus tuleb kolmeastmeline sisse seada: a) w a l l a - ja l i n n a k o h u s, b) m a a k o n n a k o h u s ja c) ü l e ü l d i n e m a a k o h u s. Ka w a n n u t a t u d m e e s t e k o h u s on tingimata tarwiline. Kohtu asjaajamise keeleks on Eesti keel, kusjuures ka Wene ja Saksa keelt tarbekorral peab tarwitama. Kohtunikud on walitawad. Kohtunikkude ja üleüldse omawalitsuse tegelaste enneaegne ametist lahtilaskmine wõib ainut kõrgema astme kohtu otsuse järele sündida.
4) Politsei korraldus ja kõigi politseinikkude walimise õigus tuleb rahwa omawalitsuse kätte anda. Nende enneaegne ametist lahtilaskmine sünnib nagu eelminewas punktis (3) on tähendatud.
5) Wiina ja õlle walmistamise ja müimise õigus tuleb neis kohtades, kus rahwa enamus seda soowib, täiesti ära kaotada.
6) Kirik peab ainult usuliseks asutuseks jääma. Patronadi õigus tueb ära kaotada. Kirikuõpetaja ja köstri walib kogudus ja määrab nendele koguduse liikmete poolt maksetawa palga. Koguduse liikmeks astumine ei pea sundusline olema, waid igaühe waba eraasi.
IV.
Nende ülewalpool ettetoodud soowide täitmist oma rahwa hea käekäigu loomiseks tingimata tarwiliseks pidades awaldame lõpuks weel neid soowisid, mille täitmine nüid otsekohe, enne üleldist korraldust peab sündima.
1) Kõik kroonu- ja kirikumõisad maata põlluhariwale rahwale tarwitada anda.
2) Need maatükid, mis enne paljude talurahwa perekondade päralt oliwad, kuid nüid on ära müidud ja mõisateks kokku liidetud, riigi kulul tagasi osta ja maata inimestele tarwitada anda.
3) Talurahwale need wallamaad, mis pärisorjuse ajal nende päralt oliwad, kuid ajajooksul mõisnikkude kätte on läinud, ja kwootemaad, tagasi anda.
4) Ostumaksusid alandada ja maade hinnad asjatundjate abil rahwa omawalitsuse liikmete seast kohtade keskmise sissetuleku järele kindlaks määrata.
5) Asjatundjate läbi kohalise omawalitsuse liikmete seast maade rent majandusliste tingimuste kohaselt kindlaks märata, rendileping, mis lühem ei tohi olla kui 12 aastat, kindlaks seada, seaduseks teha, et rendileandja rentnikule tarwiliste parandusetööde eest, mis renntik omatahtliselt on teinud, tasu peab maksma ja segarent, raha- ja orjuserent, täiesti ära kaotada ja selle asemele ainult raharent seada.
6) Talurahwale tueb õigus anda kroonu ja kwootemaade peal olewatest metsadest ehitusmaterjali ja põletispuid paraja hinna eest raiuda ja ilma maksuta nendesamade maade peal olewatest soodest turbaid muretseda.
7) Ka Baltimaal talurahwa põllupank sisse seada ja kõik maade wõla-asjad selle panga kätte anda.
8) Tööliste palga minimum ära nimetada ja nende töötingimisi seaduse abil korraldada, nagu korterite parandamist, tasumaksmist tööandja poolt töölisele wigastuse korral, haigemajasid, waestemajasid jne. sisse seada.
9) Maksuta arstiabi sisse seada.
10) Jahi ja kalapüidmise õigus kõigile anda.
11) Kõik üle jõgede käiwad parwed mõisate käest ära wõtta ja waldade kätte anda, et ülewedu igalpool maksuta sünniks.
12) Mõisapolitsei tuleb ära kaotada ja tema kohused walla omawalitsuse kätte anda.
(Järgneb.)
